Proposal Jose Dasilva Araujo


ESTUDU EFETIVIDADE IMPLEMENTASAUN LEI TARABANDU BA KONSERVASAUN FLORESTA SUKU LEOLIMA MUNISIPIO AINARO
LIAN DAHULUK
1.1 INTRODUSAUN
Timor-Leste nu’udar Nasaun foun, hahú’u nia Polítika Administrativa Transitória iha Misaun Nações Unidas (UNTAET) nia okos durante tinan rua ho balun nia laran no ikus mai iha loron 20 fulan Maio tinan 2002, Timor-Leste hetan soberania total liu husi Polítika Restaurasaun Indepedensia.Koalia konaba dezenvolvimentu ita bele hatene nu’udar prosesu ou esforsu ida atu hadi’a buat ne’ebé ladun diak ba diak liu, ou hamosu buat foun ba vida moris komunidade. Prosesu dezenvolvimentu ne’ebé  hatur durante ne’e, seidauk responde nesessidade komunidade nian, kondisaun akontese tamba fó deit benefisiu ba ema ka grupu balun deit.
Ekonomiku Timor leste agora dadaun sei defende liu ba iha petroleu no gas,iha parte suluk mak seitor Agrikultura mos iha rekurus hanesan Floresta, tuir stastika Nasional floresta ou Ministeiru Agrikultura, Floresta no Peskas Republika Demokratiku Timor Leste (2005) halo eksportasaun Ai-kameli 80 ton ba nasaun Korea ho japaun ho folin $.8.00 Us kada kilograma ou Us$.640.000 konveter ba Rp.8.512.000.000 (Domingos CBBM Gomes 2017).
Liu husi dadus estastika Nasional floresta ou Ministeiru Agrikultura, Floresta no Peskas hatudu katak rekurus floresta iha valor ne’ebe mak Bo’ot Tebes, tamba ne’e ita Presiza Atu halo Konservasaun ou prezerva ba foresta Hodi Garantia nia Sustentavel ba Jerasaun Foun,ho ida ne’e mak peskijador hakarak hili topiku peskija hanesan Tuir mai ne’e:
Estudu Ifetividade Husi Implementasaun Lei Tarabandu Ba Iha Floresta Iha Suku Leolima Munisipio Ainaro, TARA BANDU” mós parte ida husi kultura Timor nian.
Tara bandu hanesan kultura Timor nia ne’ebé mak atu bandu ka regulamentu tradisionál ida hodi regula komunidade atu labele halo arbiru. Prosesu tara bandu ne’e hala’o iha  territóriu Timor Leste kada miunisipiu sira iha Timor leste.
Tara bandu ne’e rasik hala’o nini prosesu rituál mak atu regula relasaun  ema ho ema seluk, regula ema ho natureza, no regula ema ho estadu hodi nune’e ema hotu bele kumpri no respeitu malu tuir kultura Timor nian.

Tara bandu hanesan lisan ka lulik ne’ebé mak haluklik husi lia na’in sira iha Timor laran tomak. prosesu atu halulik mak liu husi bua ho malus nune’e mós lia na’in sira uza sira nia lian hodi halulik nune’e mós uza animál hodi halulik tara bandu.
Aleinde ne’e baze fundamentál husi tara bandu mak
1.      Atu proteze  no kuidadu ai –horis no bee tanba ai-horis mak atu kaer kalohan no udan been atu nafatin bele hatuun bee ba rai no ba bee matan sira.
2.      Atu proteze animál fuik sira hanesan manu fuik, ka ai-laran tuan,tanba ai laran tuan mak sai riku-soin ida ne’ebé importante tanba kriasaun animal sira.
3.      Atu proteze rai fuik sira nune’e komunidade sira labele halo to’os arbiru de’it tanba se komunidade balun halo to’os iha rai fuik ka ia-laran tuan ne’ebé la permanente bele fó impaktu ba animál fuik sira tanba kada tinan sira muda ba muda mai.
4.      Nune’e mós atu bandu ema labele estraga ambiente mak hanesan sunu rai arbiru,tesi ai  arbiru atu bele protze riku soin timor nia labele mohu.
Tamba ne’e mak mudansa husi tara bandu mak atu haburas fali ai laran tuan nune’e rai bele buras fali. Mudansa signifikativu husi tara bandu mak hanesan tuir mai ne’e :
1.      Ai laran tuan bele buras fila fali.
2.      Kauza husi ema nia hahalok bele hamenus ona.
3.      Strutura tara bandu tradisionalmente hala’o tara bandu ho nia funsionamentu di’ak aplika iha pratika tuir dekalarsaun ne’ebé mak iha.
4.      Autoridade lokál( xefe suku,polisi komunitáriu,administradór munisipiu no postu administrativu) mak apoiu hodi implementa tara bandu ne’e.
5.      Desizaun sira ne’e hakotu husi estrutura tradisional ba implementasau tara bandu ne’e ema halo tuir duni.
6.      Relasaun sosiál nuudar maun-alin fetosan-umane sei forte.
7.      Apoiu husi entidade relijiaun no sosiedade sivíl sira.

Iha prosesu tara bandu ne’e mak komunidade balun kontra mak sei sansaun ba sira, sansaun hirak ne’e mak sei multa tuir sala ne’ebé nia halo. Atu aplika sansaun ba ema ne’ebé kontra husi estrutura tradisionál tara bandu nia hanesan lia na’in sira.
Aleinde ne’e ema ne’ebé mak  atu kontrola tara bandu ne’e mak ema simu ona instrusaun husi lia na’in sira katak nia mak atu kontrola ka seguransa ba area hirak ne’ebé mak bandu tiha ona.
Bainhira komunidade balun hakarak atu tesi ia presiza husu lisensa iha nia mak sira ba tesi ai maibe la arbiru, tesi iha sira nia area hanesan sira nia (to’os no natar).
Tamba ne’e laiha kontinuasaun husi parte kompotente hodi halo levantamentu de dadus, atu nune‟e bele indentifika no hatene total populasaun hira mak halo esplora ba iha ai horis iha area refere,  Presisa tebes halo levantamentu de dadus, tamba kada tinan iha mudansa ba dadus Floresta nian ho ida ne‟e mak presiza halo levantamentu de dadus. Hodi hatene Floresta  ne‟ebe moris ho tipu espesies oin-oin mak eziste iha Iha Munisipio Ainaro Postu Administrativu Hato-udu suku leo Lima, Tiur informasaun ka observasaun iha  suku Leo-lima Munisipio Ainaro  agora dadaun komunidade sira defende liu ba iha sektor Agrikultura hodi fo kontrubui ba iha ekonomiku familia nian, Maibe oihin loron Nakfilan a’an husi ema nia konsiensia hodi halo esplora rekursus floresta la ho responsablidade ho hasae degradasaun iha suku Leo-lima Munisipio Ainaro. Tuir ovservasaun Iha suku Leo-lima Ohin loron  implementa ona Trabanbu ba iha komunidade sira hodi labe estragus ba iha floresta ho kasa ainmal sira, Maibe Na realidade hatudu katak komunidade laiha konsiensia hodi halo esplorasaun ba iha rekurus sira ne’e la ho responsavel ,Munisipio Ainaro Postu Administrativu Hato-udo Suku Leo-lima hatudu katak iha Tinan hira liu ba suku Leo-lima domia ho rekursus naturais.
Maibe to oihin loron la iha ona tamba ema aumenta barak no nessesidade ema nian mos Aumenta hodi halo espolorasaun ba rekursus sira ne’e, tamaba ne’e mak agora dadaun implementasaun Lei tarabandu hodi hasae kuantidade rekursus Naturais no Biodiversidade.
1.1.1        Rezumu Problema
Problemas utilizasaun rekursus Floresta sei la ses husi konseptu dezenvolvimento sustentavel. Lalaok husi konsptu dezenvolvimento sustentavel, esforsu hodi halo limitasaun iha utilizasaun Floresta nebe tuir ho kapasidade asimilasaun rai ne’e no bai-bain kuinesidu ho konseptu kapasidade rekursu.
Potensia Floresta nebe varisaun laos deit atu uza nia benefisiu husi povu agrikultor. Ezistensia hanesan korenti ai-han nebe liga ba malu hodi fo influensia ba kondisaun rai. Ho nia sentidu katak fo kauza ba produktividade rai. Wain hira utiliza ba rekursu Floresta nebe liu kapasidade sei fo kauza estragus, funsaun ekologia husi rekursu sei menus  no bele iha kondisaun nebe grave sei lakon. Portanto ho ida ne’e sei hamenus rendimento povu nebe moris dependensia husi rekursu ida ne’e. Ba uitlizasaun saida deit, presiza fo atensaun nune’e fo atensaun kapasidade utilizasaun rekursu nune’e sei bele atu diak no bele halo produsaun fila fali.  Ho sentidu, ba utilizasaun sebele karik la bele liu kapasidade Floresta nin. Ikus mai, kondisaun rekursu sei sai determinante ba kualidade moris povu nebe partensi ba. Utilizasaun ba rekursu Floesta bain-bain laos deit husi povu ne’e rasik, maibe hanesan open acces property nune’e rai ho nia rekursu natural sira seluk  nebe iha laran bele goza no utiliza husi sese deit. Ho kontekstu hanesan ne’e, bain-bain ita hasoru kondisaun nebe diferente entre rekursu Floresta ho level moris saudavel husi povu nebe hela iha fatin refere.
Estragus ba rekursu Floresta sei afeita mos hodi hamenus funsaun ekosistema. Ho kondisaun hanesan ne’e, povu nebe partensi ba sei moris dependensia los deit ba rekursu Floresta nebe hetan ona estragus sei fo influensia, finalmente sei simu menus husi moris saudabel nudar kauza husi menus produktividade rai no rezultado agrikultura sira seluk. Dala barak ita hasoru iha suco-suco, kondisaun Floresta hare sei diak, maibe povu suco refere moris ho kondisaun nebe kiak. Ho sentidu, kondisaun objektif rekursu rai nebe buras maibe hare husi parte seluk. Kiak no dezentendimento ekonomia bele fo kauza liu husi estragus ba ambiente nebe fo kauza mos hodi hamenus funsaun ekosistema, maibe la taka dalan, tan deit influensia husi faktores seluk ho karakteristiku eksternal. Tamba ne’e persiza halo estudu ligasaun entre kapasidade rekursu ambiente no level Sosio Ekonomiku.
Bazeai ba espliksaun iha leten, tamba ne’e peskizador tur liu  ho titlu peskiza maka ESTUDU EFETIVIDADE IMPLEMENTASAUN LEI TARABANDU BA KONSERVASAUN FLORESTA SUKU LEOLIMA MUNISIPIO AINARO
Tuir mai iha perguntas balun sei hato’o atu hetan resposta husi problemas ne’e mak hanesan  tuir 1.2 Formulasaun Problema
1.   Oinsa Implementasaun Lei Tarabandu Ba Konservasaun Floresta iha Suku Leo-lima? Kapasidade Lirderansa local nian ba iha konservasaun floresta iha Suku Leo-lima?
2.   To’o iha nebe dependensia husi povu Suco Leo-lima ba iha rekurus Flroesta?
3.   Iha kalae level moris sosio ekonomiku ba komunidade atu deside ba konservasaun  floresta?
1.2      Identifikasaun Problema
1.      Oinsa papel lideransa local sira nia presfektiva ba iha konservasaun Floresta?
2.      Oinsa moris sosio ekonomiku komunidade sira nian iha aspeitu konservasaun floresta?
3.      Oinsa regulamentu  trabandu iha suku leo lima ba konservasaun Floresta?
1.3 Objetivu Peskiza.
Objetivu husi peskiza mak hanesan:
1. Atu deskreve Implementasaun Lei Tarabandu Ba Konservasaun Floresta liu liu iha Suku Leo-lima!
2. Atu identifika mos fatóres ne’ebé fó obstaklu ba implementasaun Lei Tarabandu ba      konservasaun Floresta liu liu suku Leo-lima!
3. Atu deskreve level moris sosio ekonomiku ba komunidade ba konservasaun Floresta!
4. atu deskreve papel Lideransa loka iha aspeitu konservasaun floresta!
5. buka hatene kona moris komunidade nian iha aspeitu konservasaun Floresta nian
6. atu hatene regulamentu tarabandu ba konservasaun floresta!
1.4  Benefisiu Peskiza.
Benefisiu husi peskiza ida ne’e maka hanesan;
1.Nu’udar referênsia ba Universitariu sira liu-liu hirak ne’ebé estudu iha Departamentu  konservasaun ba Floresta.
2. Hanesan referênsia ba peskizador sira seluk ne’ebé iha relasaun ho Tópiku peskiza ida ne’e.
3.Rejultadu peskiza ne’e sei fó benefisiu ba lideransa local atural iha prosesu dezenvolvimentu komunitáriu partikularmente ba Suku leo-lima
3. Atu hatene detallu konaba impelementasaun lei tarabandu ba konservasaun floresta ba suku Leo-lima
4. asumi knar nudar estudante universidade tenki hatene pilaras akademiku nia Aprende Peskija,no ajensia Trasnformador Cntrolu  Problema Sosial
1.5 Limitasaun Peskiza
Husi introdusaun no formulasaun problema iha leten hakerek nain hodi fó limitasaun Peskiza ida ne‟e maka; atu hare deit ba implementasaun lei tarabandu ba inklui hare mos ba iha konservasaun floresta iha suku leo-lima Postu-administrativu Hato-udu Munisipio Ainaro.
1.6 Sistemátiku Hakerek
Bazeia ba iha enkuadramentu peskija nian mak hanesan tuir mai ne’e:
Kapítulu I Lian Dahuluk: Iha kapítulu ida ne’e, define Introdusaun rejumu problema, Formulasaun Problema, Objetivu, Benefísiu, Rajaun hili titlu Peskiza, Limitasaun Peskiza, hakerek sistemátiku no Peskijador Dahuluk.
Kapítulu II Fundamentu Teoria: Iha kapítulu rua ida ne’e hakerek tuir teoria mai husi tarabandu no Funsaun taraban, Konseptu Fundamentu.
Kapítulu III Métodu Peskiza: Iha kapítulu ne‟e hanesan Difinisaun Konseptual, Definisaun Operasinal, TipuPeskiza, Populasaun Peskiza no Amostra Peskiza, Tekniku de Termina Amostra, Tipu no Fontes de Dadus,no Teknika Rekolha dadus, ho Téknika Analiza Dadus.Estadar Kualidade Importante, Fatin no Tempu Peskiza, Material no Equipamentus.
REFERENSIA.




















1.7. Original Peskija
Kuadru 1.1. Original Peskija
No
Naran/Tinan
Titulu Peskija
Metode
Rejultado peskija
1
Belun | The Asia Foundation 2013
Trabandu ho ninia papel ba prevensaun konflitu iha komunidade Timor leste
PRA
Bazeia ba informasaun ne’ebé halibur liuhusi peskiza idak ne’e, iha ne’e halo lista ba parte lima, uzu
Efetividade tara-bandu ba prevensaun konflitu. Rekomendasaun iha parte VII halo identifikasaun ba kada
Tipu autór–oinsá loloos sira bele oferese kontribuisaun ba realizasaun objetivu sira iha programa AtReS.
·         Konsiderasaun ba Kontestu Lokál no Kulturál
·         Fasilita Properidade Komunidade no Partisipasaun Grupu Marjinalizadu
·         Fornese Apoiu Finanseiru no Tékniku ne’ebé Adequadu
·         Prátika Komunikasaun no Koordenasaun Transparénsia
·         Garantia/Asegura-Konflitu Sensível iha Implementasaun no Sosializasaun
·          
2
Suhartini
(2009)
Kajian Kearifan Lokal
Masyarakat Dalam
Pengelolaan Sumberdaya
Alam dan Lingkungan
(Jurnal)
SOWT
Keanekaragaman pola – pola adaptasi terhadap lingkungan hidup yang ada dalam masyarakat Indonesia yang diwariskan secara turun
- temurun menjadi pedoman dalam pemanfaatan sumberdaya alam. Kesadaran masyarakat dalam melestarikan lingkungan dapat ditumbuhkan secra efektif melalui pendekatan kebudayaan. Jika kesadaran tersebut dapat ditingkatkan, maka hal itu akan menjadi
kekuatan yang sangat besar dalam pengelolaan lingkungan. Dalam pendekatan kebudayaan ini, penguatan modal sosial, seperti pranata sosial-budaya, kearifan lokal dan norma-norma yang terkait dengan pelestarian lingkungan hidup penting menjadi basis yang utama.Tantangan yang dihadapi oleh oleh kearifan lokal yakni, jumlah penduduk, teknologi modern dan budaya, modal besar, kemiskinandan kesejangan. Untuk mengurangi potensi konflik di masyarakatdalam pengleolaan sumberdaya alam maka pendekatan pengelolaan sumberdaya alam berbasis masyarakat (CBNRM), merupakan strategi pengelolaan sumberdaya alam hayati dimana masyarakat berpartisipasi dalam menanggulangi masalah yang mempengaruh pengelolaan sumberdaya hayati.
3
Ratna
Indrawasih
(1995)
Sasi di Maluku; Eksploitasi
Sumberdaya Alam Secara
Arif.
PRA
Kearifan masyarakat dalam mengeksploitasi sumberdaya alam
dengan mempraktikan sasi maka masyarakat dapat secara teratur
memperoleh kesempatan menikmati kekayaan alam yang ada.
Karena dengan sasi memberi kesempatan berkembangbiak terhadap
apa yang mereka peroleh sehingga kekayaan alam tersebut dapat
tetap lestari dan dapat diwariskan pada generasi selanjutnya.





KAPITLU II
FUNDAMENTU TEORIA
2.1 Difinisaun husi Tarabandu
Tuir (Sibarani (2012) Mosaun kona-ba tarabandu tuir Sibarani hanesan formasaun ida atu eleba koñesimentu ne'ebé rai-nain iha komunidade ne'ebé mai hosi komunidade lokal sira atu regula orden moris komunidade nian nia valór kultural.Tuir (Musafiri, Utaya No Astina 2016)definisaun ba matenek lokál tuir Al Musafiri, Utaya no Astina mak knaar atu hamenus globalizasaun desenvolvimentu tau valór sira ne'ebé pozitivu sira kona-ba adolexente sira-nia impaktu. Au valór hirak ne'e mak bazeia ba valór sira, norma no lisan rejiaun ida-idak.
Tuir (Suyono Suyatno, 2013).Trabandu hanesan Matenek lokál sira nian ne'ebé mak hanorin husi jerasaun ba jerasaun hanean kostumi ou kultura ida ne'ebé tenke halo tuir hahalok, Suku idak ida nian kultura ida hanesan ninia trademark no matenek lokál sira ne'ebé  hahu husi Jerasaun ba jerasaun.
Kona-ba formasaun no dezenvolvimentu kultura maka'as influences identidade nasionál, unidade komunidade iha papél iha formasaun nia.
Edi Sedyawati (2010:328) esplika iha unidade komunidade ida-idak ne'ebé forma nasaun ida, kiʼik ka boot eskala, sei iha prosesu formasaun no dezenvolvimentu ba kultura ne'ebé funsiona hanesan identidade nasaun nian. Tuir Kartini Kartono (1994:33) lideransa hanesan individu ida ne’ebé iha abilidade no espesialidade ida, área ida, hodi nune’e bele fo influênsia ba ema seluk hodi hamutuk hala’o aktividade refere, atu atinji objetivu ne’ebé iha.
Tarabandu mak ita-nia bei'ala sira iha vida valór sira-ne'ebé mak fused iha forma relijiaun, kultura no ninia liman-rohan. Iha sosiedade atu adapta ba sira-nia ambiente ho dezenvolvimentu dezenvolve matenek ida ne'ebé hala'o duni koñesimentu ka ideia, ekipamentu, ne'ebé kombina ho norma sira ne'ebé tradisionál, valór kulturál, atividade sira ne'ebé halo jestaun ba ambiente utilizasaun ne'ebé sufisiente ba ninia moris presiza (Suhartini, 2009)
Se imi haree iha evolusaun umanu relasaun ho natureza iha tempu uluk tiha ona forma relasaun harmonia ne'ebé hanaran cosmism bolu, ka bainhira ema sira ne'ebé buka atu moris tuir natureza (Hadi, 2009). Hanoin ema iha tempu neʼebá, natureza mak santu-boot tanba nia iha atu mantein tan neʼe, nia la estragu naturál mosu no iha konsekuénsia negativu ba ema sira-nia an.
Realiza ideia ida-ne'e, ema ne'ebé kria saida mak Famali-Famali ka étika atua no komporta-an ba natureza. Grupu étniku liu iha nasaun ida ne'e iha regulamentu sira ne'ebé refere ho matenek meiu-ambiente (Suhartini, 2009).
Santosa (2011), esplika katak kestaun ne'ebé mak konsidera iha agora no futuru ida kona-ba kualidade kona-ba jestaun ambiente ne'ebé moris liuhosi actualization re matenek lokal iha hakbi'it komunidade. Matenek lokal hanesan koletivu komunidade nian, sei funsiona hodi prevene arrogance no umanu-teen iha aproveita buat neʼebé rekursu naturál lahó prezervasaun moris estragu.


2.1.1 Funsaun husi Tarabandu
Belun (The Asia Foundation Juñu 2013)‘Tara’ nu’udar liafuan verbu radikular husi Tetun ho sentidu ‘kesi hodi halo labele namlele iha leten no lakona bá rai no ‘Bandu’ nu’udar lia fuan verbu ho sentidu ‘hato’o hodi labele halo buat ruma’. Liafuan rua ne’e tu’után hamutuk sai palavra ida ‘tara-bandu’ hodi iha konteín signifikasaun ne’ebé luan loos nu’udar proibisaun ne’ebé hetan ona konkordánsia komún atu aplika ba moris iha sosiedade ida ka liu nu’udar lei ne’ebé sakradu no la eskrita tuir modelu antigu. Iha lia-fuan seluk hanesan “(kahe-aitahan, kait-aitahan ne’ebé bele uza hanesan mós tara-aitahan, iha kontestu tara-bandu bele uza lia-fuan hirak ne’e”, kahe/horok katak kahe ka tara sasan ne’ebé atu bandu, ezemplu (kahe aitahan, animal nian ulun, dikur, ai’in sst).
a.       Signifika trarabandu‘tara-bandu’ mak ‘tara símbolu lulik ruma ne’ebé iha espiritu supranaturál reprezenta ema,familia ka komunidade ida iha fatin ida ka barak; reprezenta sasan natureza hodi bandu ba hahalok ka asaun ema, familia ka grupu iha sosiedade refere ba violénsia konflitu (fíziku/nonfíziku). Nune’e mós tara-bandu bele fó kontrolu moris seres umana, balada no meiu ambiente (biodiversidade) no mós sasan seluseluk husi kriatura Maromak Nian’ husi ameasa estraga kauzadu sira tanba rezultadu husi hahalok umana ne’ebé la hatudu responsável. Entre peskizador xave seluk hatudu ho klaru tebes, Kovar no Harrington hato’o sujestaun katak dezenvolve regulasaun foun tán, maski refere ba “Lei tradisionál” no mós harii husi fundasaun “tradisionál” konseitu tara-bandu husi kultura ema timor nian, ne’ebé loloosrefere ba “lei lokál”3/4. Entre tantu tradisionál no kontemporariamente, “tara-bandu envolve depende husi parte kulturalmente ne’ebé signifikante tebes ‘karau dikur ka ulun’ ne’ebé tara iha aitoos hamutuk ho aitahan matak husi fatin oioin hodi hatudu sinál tara-bandu ba sasan agrikultura no mós atividade sosiál seluseluk iha area ne’ebé refere”5. Tara-bandu baibain inklui serimonia públiku ne’ebé hatudu boot, “baibain halo tuir enkontru públiku ne’ebé determina sansaun partikular ka espesífiku ka di’ak ba atividade partikular”
2.1.1.1 Tipu oioin tara-bandu ho nia funsaun no objetivu
Perspektiva jerál ba terminolojia tara-bandu, bazeia ba rezultadu peskiza liuhusi metodu entrevista no FGDs hetan perspektiva oioin relasaun ho tara-bandu. Tuir NGO Haburas nia perspektiva ho esperiénsia implementasaun, dezeña no hala’o nia programa prinsipál ida iha tinan 2001, ho naran ‘revitaliza tara bandu’. Konseitu revitaliza tara-bandu rekoñese katak prátika konseitu ne’e rasik iha pasadu tempu bei’ala sira eziste tiha ona, ‘tara-bandu la’ós inventa konseitu, tanba ne’e revitaliza katak reaplika, reforma ka hamoris filafali nu’udar prosesu ida’7. Organiza komunidade atu realsa filafali valor prátika husi konseitu tara-bandu ne’ebé ita nia komunidade uza hanesan normas prinsipál iha tempu bei’ala sira liubá hodi aplika ba parte oioin. Tara-bandu tuir simplifikasaun moris loroloron, hodi fó kontrolu moris sosiál tuir konkordansia komún ne’ebé definidu tiha iha regulamentu hodi entre ema bele iha respeitu ba malu iha sosiedade ida ka liu, liuhusi domin no unidade atu sira bele moris iha pás ba alkansa
harmonizasaun sosiál, tanba ne’e iha prosesu aplikasaun loroloron bele kategoriza funsaun ba parte tolu hanesan tuir mai:
1.      Tara-bandu hodi fó kontrolu entre relasaun sosiál umana nian iha aspetu sosio-kulturál, ekonomia no polítiku. Aplikasaun iha aspetu Sosio-kulturál, halo ema atu toman ba respeitu valores kultura nu’udar baze legál ba kria lei kustumariu iha regulamentu tara-bandu, no uza lei ida ne’e hodirezolve kazu sosiál sira ba minimiza ka redus ba eskalasaun konflitu iha komunidade. Porezemplu,bandu ema atu labele halo violasaun ba ema nia direitu moris hanesan (book ema nian feen, la’en no oan feto, violénsia seksuál, violénsia fíziku hanesan (baku, oho etc), violénsia doméstika relasaun ho sistema barlake husi aspetu fetosaa-umane etc. Nu’udar pasu importante ba halo konservasaun kultura ba jerasaun foun sira no orienta sira atu banati tuir ba futuru. Aplikasaun iha aspetu ekonómiku, tara-bandu ne’e nu’udar prosesu ida atu organiza no fó regulamentu hodi modifika hahalok ema umana atu kreativu ba dezenvolveno mudansa moris ekonomia familia iha komunidade hodi redus ki’ak, liuhusi manajementu ne’ebé di’ak no sustentavel, liuliu ba oan no bei’oan sira nia moris, hanesan asesu ba edukasaun, saude no seluseluk komesa agora no mós ba futuru. Tanba ne’e, bandu ema atu labele halo mal gastus iha lia-mate no lia-moris ne’ebé mak iha fatin balun eziste no kria konflitu familia, tara-bandu ba asuntu ne’e aplika ona iha Distritu Ermera no Oecuse. Aplikasaun iha aspetu polítiku, bandu ema atu labele insulta malu, ko’alia atu ba malu,  kontra ema nia direitu liberdade hodi espresa polítika, ne’e aplika ona iha subdistritu Tutuala hetan suporta osan husi Belun iha festa demokrasia eleisaun prezidensiál no parlamentaríu ba periódu 2012.
2.      Tara-bandu hodi fó kontrolu ba relasaun sosiál umana ho balada nian. Aplikasaun iha aspetu ne’e refere liubá hahalok ema ba hasoru balada/animál ne’ebé sira hakiak no animál fuik sira iha universu (rai leten, bee no tasi laran). Katak bandu ema atu labele halo asaun hanesan tuir mai:Na’ok ema seluk nia sasan (balada); oho ka halo kanek ema nia animál hakiak no animál fuik iha ai-laran; bee-laran no tasi-laran. Akordu ba kesi ka halo lutu ba animál hodi labele tama noestraga ema nia aihan iha to’os/natar (plantasaun). Akordu ba oho animál ba halo lia kultura (liamate no lia-moris) iha sistema fetosaa-umane; akordu komún ho regulasaun ba kasa animál fuik iha ai-laran, akordu komún ba uza metodu peska (labele uza pestisida ka so’e bomba ba ikan iha tasi ka mota hodi hamate bioversidade ikan ka animál) no mós area autorizasaun peska iha tasi no seluseluk tán.
3.      Tara-bandu uza nu’udar lei tradisionál hodi fó kontrolu ba relasaun sosiál umana ho natureza ka regulasaun hodi tau matan ba meiu ambiente ka aihoris atu ema umana bele orienta no uza ba nia nesesidade moris. Porezemplu, bandu ema atu labele halo asaun hanesan (sunu-rai no tesi ai-horis arbiru iha foho, mota ninin no tasi ibun). Halo konkordansia komún entre komunidade bairo – Cross Villages Boundary (liña fonteira suku) porezemplu, uza fatin/area ba hakiak animál (karau, bibi, kuda etc.) nian hodi labele estraga ambiental naturál ninian. Labele na’ok ema nia ai-horis, ai-han iha to’os/natar laran no sasan lulik hanesan (fatuk, ai-toos etc). Akordu hodi uza fatin ba halo to’os/natar husi suku tolu ka liu ne’ebé baliza ba malu atu uza rekursu bee husi area/bee-matan ida hodi produs rekursu importante hanesan (produtu agrikultura hare/batar etc.) relasaun ho modelu sistema irigasaun komún. Fatin ba ailaran fuik no akordu komún ba kasa animál fuik iha ailaranbee-laran no tasi laran ho metodu kasa ne’ebé mak la autoriza hanesan (labele uza aimoruk pestisida ba ikan, boek, tuna etc.) hodi estraga meiu ambiente. Labele kee fatuk iha fatin ne’ebé iha ameasadu ba rai-monu (landslide), labele soe fo’er domestik arbiru ba estraga meiu ambiente no seluseluk tán.
Diferénsia uitoan ho(‘Lia-na’in Lauhata Bazartete Likísa Sr. Jose Correia 2013), funsaun tara-bandu fahe ba parte tolu, ezemplu
 (1. regulariza relasaun entre ema ho natureza
 2. regulariza relasaun entre ema ho ema;
 3. regulariza entre ema ho Estadu’)
Ezemplu ema ho natureza, bandu ema tuir tempu koilleta tuir tempu iklima hanesan (fiut besi, metchi iha Lospalos no meti iha bee Malae Balibo/Atabae, Seloi Kraik iha Aileu sst.). Ezemplu relasaun ema ho Estadu hanesan (kontra orden husi liurai (xefe suku) hodi muda baliza entre unidade administrativu. Ezemplu seluk, Estadu nia orden no regulasaun bandu ema atu labele tesi ai no sunu rai nu’udar sasan ka riku soin ka orden Estadu nian, fortifika katak estrutura mak lei inan, maibé abut husi lei inan mak sasan tradisional sira, presiza konsidera katak konstituisaun mai husi lisan sira. Durante ne’e iha tendénsia katak la fó prioridade ba matenek tradisionál (lia-na’in), tanba sá la uza sira hanesan testamuña péritu (saksi ahli). Sr. Eugenio nia aprezentasaun katak “lei mai husi lisan tradisaun, direitu koletivu husi lisan ida ba lisan seluk”9
2.1.2  Diferénsia Tara-Bandu Entre Fatin Rurais no Urbana
Jeralmente programa tara-bandu la hetan susesu di’ak tanba iha indikasaun, husi distritu ka subdistritu ida ho seluk ne’ebé halo baliza ba malu la aplika ho uniforme programa tara-bandu, tantu iha area rural no mós iha urbana. Tara-bandu ne’ebé aplikavel hodi iha fatin rurál no urbana bele implementa hodi minimiza risku ba tendénsia konflitu, dala barak iha fatin urbana hetan difikuldade boot atu implementano hetan susesu tuir objetivu tara-bandu ne’e rasik. Ne’e iha razaun balun ne’ebé presiza fó konsiderasaun no oinsá atu buka dalan ne’ebé loos.
 2.1.2.1 Tara-Bandu iha Fatin Rurais
Iha fatin rurál refere ba sosiedade ida, ema moris simplesmente no uniforme husi kustume ka fiar
tradisaun ne’ebé hanesan no sei iha konxiénsia no konsiderasaun aas ba sira nia valores kulturál. Kontestu ne’e fasil ba komunidade atu implementa sistema tara-bandu la hanesan iha fatin urbana. Sira nia fiar ba natureza ka universu ho nia riku-soin sei aas tebes – ‘kultura timor bazeia ba fiar animismu, fiar ba elementus prinsipais tolu hanesan (1. Na’i-Tasi, 2. Na’i –Raiklaran no 3. Na’i-Lalehan)’13, husi fiar ne’e komunidade halo tara-bandu no juramentu ba fiar tolu leten ho nia sasan mundiál. . Fortifika ho informasaun husi rezultadu entrevista ho Sr. Babo (Ministro Justisa) mós hato’o katak,program tara-bandu ne’e importante para ita bele ajuda setór justisa formál, liuliu iha programa rezulusaun konflitu sira iha komunudade rurál, parte seluk mós povu sira fiar liu ba lia-na’in no katuas sira ne’ebé moris iha foho besik ba uma-lisan. Tanba dala barak hatudu ona katak katuas sira ne’e mak hetan fiar atu tuur nu’udar lia-na’in, klaru katak problema sira iha komunidade posivel bele hetan rezolve lalais. Ema iha komunidade iha relasaun pysikolojia sosiál aas liu, relasaun individuál ho lia-na’in sira metin tanba sira sei iha fiar maka’as ba kustume kultura uma lisan no lulik sira.
2.1.2.2 Tara-Bandu iha Fatin Urbana
Iha fatin urbana, ema mai husi diferénsia no pluralísmu moris modernu no étika kultura oioin, susar atu tane aas valores normas kulturál no bele aplika iha sira nia moris loroloron. Moris no ezijénsia ekonomia ne’ebé diferente, estatus sosiál ne’ebé lahanesan, joven barak mak halo urbanizasaun mai kota kapital no lahatene kontestu lokál area urbana. Oportunidade atu hetan asisténsia sosiál la hanesan ho nivel edukasaun ne’ebé diferente maka’as iha potensiál tebes sempre kria inveja sosiál. Iha fatin urbana ema barak mak luta no defende konseitu direitus demokrátiku tuir sira nia vontade ne’ebé dala ruma kontra konseitu normas kulturais. Ho indikasaun hirak ne’e dala barak afeita prosesu tara-bandu atu la hetan susesu di’ak. Tuir entrevista Diretór Haburas dehan – “Dala barak ema kahur sasan ne’e hanesan konseitu ida maybe presiza haree katak tara-bandu tuir fiar ka konseitu iha prátika tradisionál ba harii pás iha diferente, porezemplu (1. Tara-bandu no 2. Juramentu), maibé ohin loron ema kahur tiha juramentu ho tara-bandu. Sasan ne’ebé iha erru boot ba ita ka komunidade sira, involve personalidade polítika importante hodi promove, dala ruma dalan ne’ebé la ajusta ho prátika istoriku tara-bandu ne’e rasik ne’ebé bei’ala sirarai hela ba ita. Juramentu ne’ebé uluk bei’ala sira halo fahe ba parte rua henesan tuir mai:
1.      Sumpah Kesetiaan (juramentu ba fidelidade) iha tempu bei’ala sira ba halo funu, porezemplu FALINTIL halo iha tempu funu rezisténsia no RENETIL sira halo iha tempu klandestina ho modelu hemu raan;
2.       Sumpah Perdamaian (juramentu ba pás), juramentu hodi hakotu prosesu todan ida, juramentu nia prosesu kontinuasaun ne’ebé mai husi juramentu fidelidade leten.

2.2  Relasaun Lei Tarabandu ho Lei Timor Leste
Republika demokratiku de Timor leste na Constituisional da RDTL no Artigu 61.o
(Meiu-ambiente)
1. Ema hotu-hotu iha direitu atu moris iha ambiente ema moris nian ne’ebé moos,
nabelun-di’ak hó natureza, no iha obrigasaun atu proteje no halo di’ak ba jerasaun loron
ikus nian.
2. Estadu rekoñese katak iha nesesidade atu tau matan didi’ak no fó valór ba ita-nia rain nia
riku-soin.
3. Estadu tenki fó-sai buat ne’ebé mak sei halo atu defende natureza maibé sei hodi hala’o mós
nia ekonomia.

2.2.1        Relasaun ho Lei Baze Ambiente
3        DECRETO LEI No 26/2012 Artigu 8.
Tara Bandu
1.      Lei ida-ne’e rekoñese, tara Bandu nia importánsia enkuantu kustume integrante kultura Timor-Leste nian no nu’udar mekanizmu tradisionál reguladór ba relasaun entre ema no ambiente iha nia sorin-sorin.
2.      Bele lori ba asaun Tara Bandu, tuir rituál estabele ona hosi direitu be moris metin ona iha fatin ne’ebé hakarak atu konserva no promove ambiente no prezervasaun uzu sustentavel rekursu naturál sira, bainhira asaun sira-ne’e kompativel ho objetivu no prinsípiu ne’ebé estabelese iha lei ne’e
3.      Bele lori ba asaun Tara Bandu ida nian, tuir termu artigu ne’e, Governu tenki garante efetiva protesaun iha área envolvida.

2.2.3 Relasaun ho Dekreto lei Florstal
LEI N.º 14/ 2017 de 2 de Agosto
REGIME GERAL DAS FLORESTAS
A Constituição da República incumbe o Estado de garantir e promover os direitos e liberdades dos cidadãos, garantir o desenvolvimento da economia e o progresso da ciência, proteger
o meio ambiente e preservar os recursos naturais, e afirmar e valorizar a personalidade e o património cultural do povo timorense. Neste desiderato, a Lei de Bases do Ambiente, aprovada pelo Decreto-Lei n.º 26/2012, de 4 de julho, veio estabelecer os parâmetros normativos essenciais para o desenvolvimento e aperfeiçoamento de um corpo jurídico consistente, no âmbito da conservação e proteção dos componentes ambientais, nomeadamente a água, o mar, o solo e o subsolo. No contexto de desenvolvimento desse enquadramento legislativo ambiental, as florestas, pela biodiversidade que contêm, pelo seu papel na recuperação e reabilitação dos solos
degradados e na conservação dos recursos hídricos, e pelo seu valor social, cultural, espiritual e potencial económico, apresentam-se como centrais no alcance dos objetivos do Estado e no preenchimento do direito à proteção do ambiente consagrado no artigo 61.º da Constituição da República.

2.2 Difinisaun Konservasaun
Tuir Utami iha tinan (2018) Konservasiaun (conservation) iha relasaun ho rekursu natureza ne`ebe signifikante hanesan: “preservasaun,managemento,ancare of natural and cultural recource. No tuir Ian Campbell (1972) ,iha parte seluk nia fo definisaun ba konservasaun iha parte tolu mak:
1.      Preservasaun ba rekursu natureza sira
2.      Aprobeitamentu ba rekursu natureza  uza ho matenek
3.      Utilizasaun ba rekursu natureza tenke ho konsiensia (wise use )
            Konservasaun mak hanesan mai husi lian (inggrish) conservation ka proteje kualker rekursu nebe mak iha ejisti ita nia rai laran.
Konservasaun mosu iha tempu uluk to agora ita sei kontinua hela,tuir seiensia ne’ebe husi matenek nain ida ho naran THEDODORE ROOSEVELT.,1902  kolia kona ba oinsa ita atu konserva ita nia rekursu ho di’ak atu bele grantia ba future
(Dewebroto.,1995). Konservasaun rekursu natural (conservation) katak jestaun ba rekursu natural ho matenek ba prinsipiu sustentavilidade Konservasaun mos signifika preservasaun no jestaun planeada ba rekursu natural ne’ebe ekilibriu ho sustentavel entre diversidade ba prosesu evolutiva iha ambiente ida (Riva, 2004).
2.3 Difisisaun Floresta
Definisaun ba floresta ba péritu floresta ida ne'e katak floresta mak komunidade biolójika ne'ebé domina husi ai-hun perennials. Konsidera katak, bazeia ba Lei n. º 5 1967, floresta mak define hanesan sa'e kampu ida kona-ba ai-hun ne tomak nu'udar parseria ida moris vida naturál no ambiente naturál nia.
Halibur ai-hun ne'ebé mak categorized hanesan ai-laran se grupu ida kona-ba ai-hun canopy metin hela. Tanba floresta mak define hanesan asosiasaun, entaun entre tipu ida kona-ba ai-hun no tipu sira seluk kona-ba ai-hun iha neʼe sei sai independente. Floresta sei mós iha kompetisaun entre membru sira ne'ebé hela besik hamutuk.
Floresta mak ekosistema naturál ida ne'ebé alkansa ona ekilíbriu climax ida no komunidade ne'ebé boot nian kapasidade atu same husi mudansa ne'ebé sira hetan terus, hanesan sira la liu limite sira ne'ebé tolerable. Floresta mak la ne'be ida halibur ai ne'ebé mak sira uza deʼit husi liga produtu,
maibé, ai-laran ne'ebé mak asosiasaun moris ida kona-ba natureza biolójika ka komunidade nian ne'ebé kompleksu kompostu hosi ai, shrubs, understorey, rai, animál no microorganisms naturál ba ambiente. Floresta hanesan funsaun ekosistema ida:
Ba mantein balanciu sistema ekolojia ambientál, armazén armazenamentu Germplasm, degradasaun rai Maintaining no erozaun, fonte liga Industriál no sawmills lokal, Fonte ba rezultadu ba populasaun lokál, no peskiza.
Floresta mak importante tebes ba moris iha mundu, liu-liu ba jerasaun sira futuru nian sira-nia moris. Erru iha jestaun florestál signifika torturing ita-nia futuru jerasaun foun sira-nia moris. Atu prevene sala iha jestaun florestál, funsaun florestál tenke estuda no komprende holistically (intact).
Nuneʼe, ita presiza estuda merologically florestál (haree parte ninia) atu antesipa aspetu sira ne'ebé bele hamosu havoc atu moris. Deskrisaun barak kona-ba Komprensaun Floresta Bazeia ba Peritu, husu boot sei útil.
2.3.1 Potensia Floresta
Tuir (Abdul Hadjranul Fatah, Abdul Mun’im, Arifin 2014) Potensiál rekursu Florestál área florestál iha mota Rasau no Sampang iha florestál naun-liga produtu ne'ebé bele utiliza no ai sira ne'ebé potensiál. Wood tipu ne'ebé hetan iha area ne'eba, liu-liu: meranti ai, kapurnaga, keruing. Iha tempu uluk komunidade uza ai atu nesesidade pesoál sira hanesan hakbit uma, halo jukung (ró tradisionál) no ai‐sunu.
Balu kona-ba potensiál ba naun-liga rekursu naturál sira sei sai ema uza husi tempu uluk dehan toʼo agora sira iha forma gemor lanu (ai-hun lanu)), sap-getahan (pantung, damar no sap nyatu) no floresta bani-been.

2.4 Analiza Sosio Ekonomiku Komunidade
Métodu atu analiza nesesidade (nesesidade avaliasaun) mak halo nuneʼe nia bele sukat iha nivel disparidade ne'ebé mosu iha estudante sira ne'ebé aprende hosi saida mak sei no saida mak iha ona hetan. Kona-ba sukat lakuna, ema análize ida tenke hetan reportajen ka kbiit atu hatene kona-ba problema sira ne'ebé hasoru balu. Funsaun presiza avaliasaun tuir Marisson (2001:27), liuliu:
·         Identifika nesesidade sira ne'ebé mak relevante ba servisu ka knaar agora,
·         hanesan problema saida mak afeta ba rezultadu aprendizajen nian.
·         Identifika nesesidade urjente sira ne'ebé relasiona ho finansa,
·         seguransa no asuntu sira seluk ne'ebé interfere ho servisu ka ambiente edukasional nian.
·         Aprezenta prioridade ba halo selesaun ba asaun.
·         Fornese baze dadus ba analiza efetividade aprendizajen.
2.5 Faktores ne’ebe Mak fo impaktu ba iha Floresta
Tuir Khaerul (2006) katak, Faktor ne‟ebe fó impaktu ba kondisaun Floresta ne’e nia iha fatin refere, mak hanesan: Faktor Sosia Ekonomia no Faktor Nivel Edukasau no konhesementu komunidade nian ba konservasaun natural.
2.5.1 Fator sosio ekonomiku
Komunidade engeral iha Suco Leo-lima moris nudar sector agrikultura. Iha limitasaun area ne‟ebe mak komunidade sira utliza rai hodi halo aktividade agrikultor nian hanesan halo to‟os, ho aktividade ida ne‟e mak komunidade sira esplora rekursu ai horis nian ne‟ebe mak eziste.
2.5.2 Fator Edukasaun no koinesimentu
Edukasaun mak sai save ba dezenvolvimentu iha Parque Nasional ne‟ebe eziste ho potensia rekursu ai horis, ho ida ne‟e bele indentifika total numeru edukasaun iha fatin refere. Hodi analiza ba situasaun real komunidade nia konhesementu.
2.6 Konseptu Fundamental
Konsetu fundamentu nudar lala‟ok skematika ida kona ba aktividade hodi anota dadus pupulasaun nian iha Suku Leo-lima  nia laran, ho objectivu peskizador nian tenta atu buka hatene impelmentasaun lei Trabandu ne’ebe  eziste iha area refere . Iha hanoin ne‟e hakarak buka hatene regulamentu husi impelmentasaun Tarabandu, ligadu ho problema ne‟ebe iha, tamba iha peskiza ida ne‟e ho hanoin atu buka hatene dependensia komunidade ba iha area Floresta . Presiza tau atensaun hodi hadia area konservasaun bazeia ba estratejika husi komponente ne‟ebe iha responsabilidade ba area refere, hodi garatia kondisaun b area floresta  nian iha sustentabilidade, propektividade husi peskiza ne‟e mak hatutan no habelar liu husi rejultadu peskija ne’e honi haforsa lei tarabandu Iha suku Leo-lima.












 





                                                                   KAPITULU III
METODOLOZIA PESKIZA
Tuir Sugiyono (2013:2) Métodu peskiza ne'e dalan ida ne'ebé Sientífika hodi hetan Dadus
 ne'ebé ho objetivu Espesífiku.
3.1.   Fatin no Tempu
        Peskiza ida ne‟e atu halo estudu efetividade ba iha implementasaun Lei Tarabandu ba iha Konservasaun Floresta durante fulan ida nia laran hahu husi fulan juilo  2019 to‟o remata iha  Suco Leolima Postu Administrativu Hato-udo  Munisipiu Ainaro, maibe peskiza ida ne‟e fokus liu iha area Suco Leolima  ho total Luan hamutuk 124.76 km2
1.      Parte Norte baliza ho Suku Suru-Caraik
2.      Parte sul baliza ho Tasi
3.      Parte leste baliza ho Suku Foho- Ai-lico
4.      Parte oeste baliza ho Suku Casa
Fatin peskiza ne’ebè peskiza nain hili hodi halo monografia ida ne’e mak hanesan estudu efetividade ba implementasaun lei Tara-Bandu ba konservasaun Floretsa , iha suku leo-lima Postu Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro Peskiza ida ne’e halao durante fulan ida (1) komesa husi data. 25 fulan Juilho 2019 to iha data. 25 Fulan Setembro 2019. Iha peskija ne’e atu hare deit ba iha Aldei sanulu mak hanesan
Suku Leolima
No
Adeia
Total Uma Kain
1
Aimerleu
Lesse


940
Tuir sensus 2015
2
Dausur
Luro
3
Goulau
Nuno Boco
4
Grotu
Raesoro
5
Hutseo
Suru-Craik







Material no Ekipamentus
3.2.1.      Material
        Material ne’ebe atu uza iha terenu mak hanesan : kaderno, lapizeira no kusiner
3.2.2. Equipamentos
           Equipamentos ne’ebe mak atu uza hodi hala’o peskiza iha terenu mak hanesan tuir mai ne’e:
1.   Telefone
2.   Cameran
3.   Lapijeira
3.3   Difinisaun Konseptual
3.3.1        Trarabandu
Tarabandu nudar regulamentu Komunidade nian atu aselera dezenvolvimentu iha suku nian hodi garantia sustentavledade iha suku no tarabandu hanesan lei komunidade ida nian hodi oraganiga komunidade sira atu moris tuir regulamentu ne’ebe mak estabelse tia ona tuir matenek nai ho naran
3.3.2        Konservasaun
            Tuir Utami iha tinan (2018) Konservasiaun (conservation) iha relasaun ho rekursu natureza ne`ebe signifikante hanesan: “preservasaun,managemento,ancare of natural and cultural recource. No tuir Ian Campbell (1972) ,iha parte seluk nia fo definisaun ba konservasaun iha parte tolu mak:
1.      Preservasaun ba rekursu natureza sira
2.      Aprobeitamentu ba rekursu natureza  uza ho matenek
3.      Utilizasaun ba rekursu natureza tenke ho konsiensia (wise use )

3.3.3        Floresta
Komprensaun kona-ba ai-laran tuir FAO (2000) katak ai-laran iha área sira ne'ebé kobre husi ai-hun bo’ot no canopies liu hosi 10% no área hektár 0.5 liu. Ai sé-nia órgaun tenke tenki pelumenus 5metru  hanesan ema adultu sira. Horis nudar fenormena natureza ida iha nia, abut ne'ebe fo benifisio ba ema inclui seres vivos seluk hodi bele proteje rai timor la,
4            ka manten existensia recursus ai horis nian. Tuir avó-feto nain balun iha frog iha ne'e tempu Ai-Horis iha nia hun ida ne'ebé mak investentu claru ho naruk metru 8 ho nia diameter sosa 20cm. Kona-ba klasifikasaun kontinua sai nu'udar fatór defenitiva istória pasadu, idade uluk nian kona-ba:
3.4  Definisaun Operasional
Definisaun operasional hanesan vizaun espesifiku ida hodi indentifika aktividade peskiza ne‟ebe maka atu hala‟o iha terenu,ho implementasaun tarabandu  nian iha area refere hodi halo observasaun no indentifika tuir tipo tipo husi Tarabandu. hanesan halo deskrisaun importante ba komunidade nian iha parametru kualidade ne‟eb mak sai hanesan sasukat ida atu rekolha dadus husi tarabandu nian mak hanesan tuir:
1)      Regulamentu tarabandu
Atu hare ba regulamentu husi tarabandu saida mak implementa iha area refere
2)      Komnidade nia partisipasaun iha trabandu
Atu hare benefisiu saida mak komunidade sira hetan husi tarabandu ne’e
3)      Tarabandu ba Ai-horis
Sansaun saida mak foti se wainhira komunidade sira tesi ai ho sunu rai
4)      Edukasun no kultura
Harea ba iha asesu ba iha edukasaun no kultura iha Suku Leolima hodi halo estimasaun ba dadus ne’ebe mak iha.
3.5  Tipo Peskija
Tipu peskiza ne‟e ho karakteristika descritivu, tamba peskiza ne‟e sei halo deskrisaun ba iha impelmentasauan lei tarabandu ba iha konservasaun Floresta iha Suku Leolima mmunisipio Ainaro.
3.5.1        Peskija Deskritivu
Peskiza deskritiva hanesan métodu ida ne'ebé tenta atu esplika kona-ba objetu peskiza hodi deskreve faktu sistemátiku, no karakterístika konaba implememta tarabandu ba konservasun Floresta to iha ne’ebe.Tipu Peskiza deskritiva mak hanesan tuir mai ne'e:
Ø  Peskiza Deskritiva ne'ebé uza kestionáriu no entrevista, hodi rekolha dadus iha terenu hodi halo konkluzaun.
Ø  Peskiza Deskritiva liu husi observasaun, dala ruma iha koleksaun de dadus la hetan dadus ne'ebé adekuadu.
Ø  Peskiza deskritiva hanesan peskizaida ho objetivu atu deskreve fenomena ne'ebé eziste. Fenomena ne'e forma hanesan atividade ida, ho karakterístika, mudansa, relasaun, ne‟ebe diferensa entre fenomena ema no fenomena Peskiza deskritif. Peskiza deskritiva la'os de‟it limitasaun ba problema ne'e hodi halibur no buka dadus, maibé inklui mós analiza no interpretasaun kona-ba signifikadu husi dadus.

3.6  Difinisaun Dadus
Tuir (Bogdan iha Sugiyono, 2013:244).Analiza dadus ne'e prosesu sistematikamente buka no buka dadus ne'ebé mak hetan hosi entrevista, nota toʼos, no materiál sira seluk, atu nuneʼe sira bele fasil atu komprende, no rezultadu sira bele hetan informasaun ba sira seluk.
ita Hatene katak definisaun ba dadus ne'ebé mak tipu oin-oin kona-ba informasaun ne'ebé hetan peskizador kona-ba objetu ne'ebé oras ne'e estuda hela. Dadus ne'e importante tebes atu utiliza hanesan estudu ida kona-ba rezolve problema no konkluzaun husi peskiza. Aleinde ne'e, dadus ne'e faktu empíriku ida ne'ebé peskizador halibur atu rezolve problema ka hatán peskiza katak maromak seidauk hatán pergunta sira. Komprende dadus tuir espesialista balun hanesan tuir mai ne'e.
3.6.1 Dadus Primaria
Tuir matenek nain (Arsip) hateten katak: dadus ne'ebé foti diretamente husi komunidade hanesan respondente resultadu ba observasaun iha kampu peskiza ho resultadu Intervista atu hetan informasaun ne’ebe aktual kona ba aktividade ne’ebe komunidade implementa durante sira halao.
3.6.2 Dadus Sekunder
Tuir matenek nain (key Birds) hateten katak : Dadus Sekundáriu katak dadus ne'ebé mak hetan husi instituisaun sira ne'ebé relasiona ho topiku peskisador nian, no dokumentus ne'ebé tau hamutuk iha administrasaun suku. inklui dadus, estadu fíziku, sosiedade socio ekonómika no dadus sira seluk iha relasaun ho objetu ba peskiza. Tuir Sugiyono dadus Sekundária ne'e la hanesan fonte dadus ne'ebé fornese informasaun diretamente ba peskiza kobradór. No dadus sekundáriu sai apoiu ida ba nesesidade ba dadus ne'ebé prinsipal hanesan livru. Literatura, no leitura ne'ebé relasiona ho implementasaun lei Tara bandu ba konservasaun Floresta.



3.7  Métodu kolekta dadus
Tuir Sugiyono (2013:224) téknika ba kolesaun dadus ne'e hakat liu estratéjiku iha peskiza, tanba objetivu prinsipál hosi peskiza ne'ebé mak hetan dadus liu husi.
1.      Kuisioner.
Katak teknika rekolla dadus ho maneira utilisa lista perguntas hodi hato’o ba respondent bazeia ba titulo peskisador nian Implementasaun Tarabandu ba Konservasaun floresta suku  suku leo-lima Postu Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro
2.      Observasaun
Hanesan teknika ida ne’ebe peskisador uza hodi bele tun direitamente ba iha fatin peskisa nia laran, hodi halao observasaun ba Tara-bandu konservasaun floresta ne’ebe mak akontece iha suku leo-lima Postu Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro.
3.      Intervista
Hanesan teknika ida ne’ebe peskisador halo intervista ba komunidade hodi hetan dadus husi respondent sira mak tuir Sugiyono (2014) hateten katak intervista hanesan teknik ne’ebe akumulasaun dadus husi peskisador para lori halo estudu ba dahuluk atu hatene formasaun problema ne’ebe peskisador hakarak hatene saida deit mak respondente profundu ho total ne’ebe oitua.
4.      Dokumentasaun
Hanesan atu hetan dadus direitamente husi fatin peskisa hanesan livru ne’ebe relevantes no dadus ne’ebe relevantes ho peskisador nia titulo Implementasaun Tarabandu ba Konservasaun Floresta
5.      Tekniku PRA
PRA mak Avaliasaun Partisipatória Rurál, Signifika katak avaliasaun ne‟ebe peskizador halo iha suku hodi hetan partisipativa komunidade nian atu ezerse sira nia hanoin kona ba objektivu peskizador nian (Robert Chambers 2015:2). Objetivu aplika métodu PRA atu dezenvolve programa ho komunidade, hodi hala‟o implementasaun aktividade ne‟ebe iha.Bazeia ba objektivu peskizador nian. Tekniku Transek suco katak, la‟o tuir area ka suku ne‟ebe iha potencia no rekursu existidu. Objectivu atu halo observasaun direita ba area peskiza no rekursu komunidade nian, hodi laʼo no liu husi suku tuir linha ne‟ebe konkorda atu indentifika no halibur informasaun iha area ka suco refere.











3.7.1        Diagrama dadus
Teori dan tijuan pustakan
Pembuatan Hipotesis
Penentuan sampel
Pemgumpul data
Penyajian data
Pengujian data
Penarikan kesempulan dan saran

Masalah
 









3.8      Teknika Analisa Dadus
Tuir Bogdan ho Sugiyono, (2013:244).Analiza dadus ne'ebé mak prosesu sistematikamente hetan no buka dadus ne'ebé mak hetan hosi entrevista, nota toʼos, no materiál sira seluk, atu nuneʼe sira bele fasil atu komprende, no rezultadu sira bele hetan informasaun ba sira seluk
3.8.1        Populasaun
Tuir Ridwan (2010) katak populasaun maka objeitu no sujeitu neʹebé hela iha area ida hodi Prense kriteria atu fo responde ba korelasaun problema peskizador nian sai hanesan alvo peskiza. Bazeia ba total husi Chefe da familia ne,ebe mak hakerek nain foti hamutuk 940 Familia husi representa iha Suku suku leo-lima Postu Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro sai hanesan trajeitu peskizador nian hodi foti no halo amostrasaun(sampel).
Arikunto (1998) untuk mendapatkan persen berdasarkan kategoria diatas maka dapat Menggunakan rumus menurut Arikunto S(1998). Adalah sebagai berikut.


3.8.2        Amostra
Tuir Sugiyono (2013: 218-219) sampel purposive ne'e hanesan téknika ba sampel fonte dadus ne'ebé ho konsiderasaun balun. Ida ne'e partikularmente konsiderasaun, pur ezemplu, ema ne'ebé konsidera atu hatene di'ak liu kona-ba saida mak ita hein katak, ka dala ruma nia mak ukun-naʼin neʼe sei sai fasil liu ba peskizadór atu esplora objetu ka situasaun sosiál tuir estudu.
Peskisa sei foti representante amostra husi total populasaun mai husi komunidade suku suku leo-lima Postu Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro ho total uma kain 940 husi total uma kain refere peskizador foti amostra 35 sai hanesan sampel ba peskiza ida ne’e. Formula ne’ebé mak uza hodi determina sampel mak: Slovin Riduwan (2010)).
FORMULA:
Informasaun:
            TUK= total uma kain
S=  sampel 5%
%= total pursentu 100%
Respondente=.......?   
Formulasaun lolos hodi halo operasaun ba resultadu samplin mak hanesan tuir mai ne’e:
Dadus
TUK  =940
S  = 5
%=100
R=…..?
R
3.9      Definisaun SWOT
Definisaun ba análize SWOT análize SWOT hanesan forma ida atu analiza sira-ne'ebé mak uza husi jestaun empreza ka organizasaun sira-ne'ebé sistemátiku no bele ajuda iha negósiu kona-ba prepara planu ida ne'ebé esperiénsia atu alkansa meta kona-ba empreza ka organizasaun. Rua kona-ba objetivu hirak ne'e ba objetivu ne'ebé naruk no kurtu-prazu.
Aleinde ne'e, análize SWOT bele mós interpreta maka hanesan forma ida atu analiza situasaun no kondisaun sira ne'ebé mak deskritiva (hodi fó estátua) kona-ba empreza ka organizasaun ida.
Analiza ida ne'e tau ba situasaun no kondisaun sira hanesan fatór sira-ne'ebé mak input. No tuirmai ba entries fahe auxilia tuir sira nia kontribuisaun ne'ebé refere.
Buat ida ne'ebé presiza atu konsidera nia hanesan ba uzuáriu sira kona-ba análize ida-ne'e, katak análize SWOT ne'be uza de'it hanesan análize ida, ne'e iha intensaun atu deskreve situasaun ne'ebé mak enfrenta dezafiu empreza ka organizasaun ida. Análize SWOT ne'e la instrumentu ida ne'ebé bele fornese dalan ida husi problema iha parte ida.
       Halo Análize hatudu katak hatene nia SWOT?
SWOT hamriik ba Forsa, Frakeza Oportunidade Ameasa. Katak Forsa (kbiit), Frakeza (fraku), Oportunidade (Oportunidade),
3.9.1        Funsaun Swot
Tuir Tuir Freddy, Rangkuti Analyst SWOT, mak identifikasaun sistemátika ida kona-ba fatór oin-oin hodi formula estratéjia empreza nian. Analiza ida ne'e bazeia ba logic ne'ebé maximizes sterngths no oportunidade, maibé mós bele minimiza frakeza no ameasa. Análize SWOT tuir Sondang P. Siagian hanesan instrumentu análize ne'ebé forte bainhira uza ida loloos ida-neʼe mós barak hatene kona-ba "SWOT mak sigla ida ba iha liafuan strenghs (kbiit), frakeza (extents), oportunidade no htreats (ameasa) análize SWOT.
Tuir (Philip Kotler) mak interpreta avaliasaun ida ba kbiit en-jerál, frakeza, oportunidade no ameasa. Análize SWOT hanesan instrumentu barak liu koñesidu interna no esterna ambientál análize ida. Analiza ida ne'e bazeia ba iha hipoteza katak estratéjia ida efetiva sei hamenus frakeza no ameasa. Bainhira aplika loloos, hipoteza simples hirak ne'e iha impaktu ida-ne'ebé boot neʼe kona-ba konsesaun estratéjia ida-ne'ebé susesu.
Tuir Ferrel no Harline (2005), Análize SWOT sira-nia funsaun mak atu hetan informasaun hosi análize situasaun no haketak nia asuntu internu sira (kbiit no frakeza) no asuntu externa (oportunidade no ameasa). Análize SWOT ne'e sei esplika se informasaun ne'e hatudu buat ruma ne'ebé bele tulun empreza alkansa ninia objetivu ka fó indikasaun katak sira obstákulu sira-ne'ebé tenke bele hasoru ka atu hasoru rendimentu ne'ebe hakarak atu minimiza.
3.10  Kualidade estandarnizasaun
Definisaun estandarnizasaun hanesan vizaun espesifiku ida hodi indentifika aktividade peskiza ne’ebe maka atu hala‟o iha terenu,ho kondisaun Komunidade  nian iha area refere hodi halo observasaun no indentifika tuir sosio ekonomiku familia nian. Hanesan halo interevista  ho lia nain sira kona ba partisipasaun komunidade sira nian iha konservasaun Floresta  mak hanesan tuir mai ne’e:
hatudu katak numeru populasaun kiik liu 20% maka dehan katak sira iha asesu ba servisu ida ne’e. hatudu katak numeru populasaun 20% too 39.9% maka dehan katak sira iha asesu ba servisu ida ne’e. hatudu katak numeru populasaun 40% too 59.9% maka dehan katak sira iha asesu ba servisu ida ne’e. hatudu katak numeru populasaun 60% too 79.9% maka dehan katak sira iha asesu ba servisu ida ne’e. hatudu katak numeru populasaun 80% ba leten maka dehan katak sira iha asesu ba servisu ida ne’e

No
Hare ba komunidade sira nian partisipasaun iha ba iha Konservasaun Floresta nian

NARAN
Asesu ba servisu ne’e
1
Ladun Dezenvolve
Kor ajul 20%
Kor mutin 20/39 %
Kor kinur 40/ 59 %
3
4
5
Dejenvolve Liu
Kor matak 60 79 %
Kon metan 80/100 %
6
Sensus 2015 Nian Imajen ne’e hatudu katak husi pursentu 20% to 59% ne’e ladun dezenvolve husi 60%100% Dejenvolve liu husi



BIOGRAFIA
Konstituisional RDTL artigo 61/1
1. Ema hotu-hotu iha direitu atu moris iha ambiente ema moris nian ne’ebé moos,
nabelun-di’ak hó natureza, no iha obrigasaun atu proteje no halo di’ak ba jerasaun loroni kus nian. Asesu internet https://leitimorleste.blogspot.com/2018/08/indiseartigu-sira-nians-parte-i.html`
DECRETO LEI No 26/2012 Artigu 8. Tarabandu Lei no.5/2011 lisensamentu ambiental no
LEI N.º 14/ 2017 de 2 de Agosto Regime Geral das Florestas                  
(Sibarani (2012)
https://www.seputarpengetahuan.co.id/2017/10/pengertian-kearifan-lokal-                    menurut-para-ahli-ciri-ciri-ruang-lingkup-contoh.html asesu iha internet 03/19/2019 hanesan formasaun ida atu eleba koñesimentu ne ' ebé rai-nain iha komunidade
Belun | The Asia Foundation | Juñu 2013
Tarabandu ho nia papel ba prevensaun konflitu iha kominidade Timor leste. Tara-         bandu nu’udar kustumariu tradisionál Timor-Leste ne’ebé obrigatóriu atu fasilita pás no rekonsiliasaun liuhusi podér konkordansia komún husi sosiedade. https://asiafoundation.org/resources/pdfs/TaraBanduPolicyBriefENG.pdf
FAO (2000)
 bahwa hutan adalah daerah yang tertutupi oleh kanopi pohon lebih dari 10 % dan area l                  ebih dari 0,5 hektar.

Tuir Sugiyono (2013:2)
Métodu peskiza ne'e dalan ida ne'ebé Sientífika hodi hetan Dadus ne'ebé ho objetivu Espesífiku.
Bogdan ho Sugiyono, 2013:244
                       





















1 comments:

Unknown said...

SOLUSAUN SAIDA MAK BELE INPLEMENTA ATU KUIDADU FLORESTA E AMBIENTE, LEI IHA, MAS TEMI DEIT, KUSTUME KULTURA TARABANDU IHA, MAS! LA INPLEMENTA, AGR SAIDA MAK SAI PROBLEMA IHA PROPOSTA IDA NE'E, ?????

Post a Comment