ESTUDU EFETIVIDADE IMPLEMENTASAUN
LEI TARABANDU BA KONSERVASAUN FLORESTA SUKU LEOLIMA MUNISIPIO AINARO
LIAN DAHULUK
1.1
INTRODUSAUN
Timor-Leste nu’udar Nasaun foun, hahú’u nia Polítika
Administrativa Transitória iha Misaun Nações Unidas (UNTAET) nia okos durante
tinan rua ho balun nia laran no ikus mai iha loron 20 fulan
Maio tinan 2002, Timor-Leste hetan soberania total liu husi
Polítika Restaurasaun Indepedensia.Koalia
konaba dezenvolvimentu ita bele hatene nu’udar prosesu ou esforsu ida atu
hadi’a buat ne’ebé ladun diak ba diak liu, ou hamosu buat foun ba vida moris
komunidade. Prosesu dezenvolvimentu ne’ebé
hatur durante ne’e, seidauk responde nesessidade komunidade nian,
kondisaun akontese tamba fó deit benefisiu ba ema ka grupu balun deit.
Ekonomiku Timor leste agora dadaun sei defende liu ba
iha petroleu no gas,iha parte suluk mak seitor Agrikultura mos iha rekurus
hanesan Floresta, tuir stastika Nasional floresta ou Ministeiru Agrikultura,
Floresta no Peskas Republika Demokratiku Timor Leste (2005) halo eksportasaun
Ai-kameli 80 ton ba nasaun Korea ho japaun ho folin $.8.00 Us kada kilograma ou
Us$.640.000 konveter ba Rp.8.512.000.000 (Domingos CBBM Gomes 2017).
Liu husi dadus
estastika Nasional floresta ou Ministeiru Agrikultura, Floresta no Peskas hatudu
katak rekurus floresta iha valor ne’ebe mak Bo’ot Tebes, tamba ne’e ita Presiza
Atu halo Konservasaun ou prezerva ba foresta Hodi Garantia nia Sustentavel ba
Jerasaun Foun,ho ida ne’e mak peskijador hakarak hili topiku peskija hanesan
Tuir mai ne’e:
Estudu Ifetividade Husi Implementasaun
Lei Tarabandu Ba Iha Floresta Iha Suku Leolima Munisipio Ainaro, TARA BANDU”
mós parte ida husi kultura Timor nian.
Tara bandu hanesan kultura Timor nia ne’ebé mak atu
bandu ka regulamentu tradisionál ida hodi regula komunidade atu labele halo
arbiru. Prosesu tara bandu ne’e hala’o iha
territóriu Timor Leste kada miunisipiu sira iha Timor leste.
Tara bandu ne’e rasik hala’o nini prosesu rituál mak
atu regula relasaun ema ho ema seluk,
regula ema ho natureza, no regula ema ho estadu hodi nune’e ema hotu bele
kumpri no respeitu malu tuir kultura Timor nian.
Tara bandu hanesan lisan ka lulik ne’ebé mak haluklik
husi lia na’in sira iha Timor laran tomak. prosesu atu halulik mak liu husi bua
ho malus nune’e mós lia na’in sira uza sira nia lian hodi halulik nune’e mós
uza animál hodi halulik tara bandu.
Aleinde ne’e
baze fundamentál husi tara bandu mak
1.
Atu proteze no kuidadu ai –horis no bee tanba ai-horis
mak atu kaer kalohan no udan been atu nafatin bele hatuun bee ba rai no ba bee
matan sira.
2.
Atu proteze animál fuik sira hanesan
manu fuik, ka ai-laran tuan,tanba ai laran tuan mak sai riku-soin ida ne’ebé
importante tanba kriasaun animal sira.
3.
Atu proteze rai fuik sira nune’e
komunidade sira labele halo to’os arbiru de’it tanba se komunidade balun halo
to’os iha rai fuik ka ia-laran tuan ne’ebé la permanente bele fó impaktu ba
animál fuik sira tanba kada tinan sira muda ba muda mai.
4.
Nune’e mós atu bandu ema labele
estraga ambiente mak hanesan sunu rai arbiru,tesi ai arbiru atu bele protze riku soin timor nia
labele mohu.
Tamba ne’e
mak mudansa husi tara bandu mak atu haburas fali ai laran tuan nune’e rai bele
buras fali. Mudansa signifikativu husi tara bandu mak hanesan tuir mai ne’e :
1. Ai laran
tuan bele buras fila fali.
2. Kauza husi
ema nia hahalok bele hamenus ona.
3. Strutura
tara bandu tradisionalmente hala’o tara bandu ho nia funsionamentu di’ak aplika
iha pratika tuir dekalarsaun ne’ebé mak iha.
4. Autoridade
lokál( xefe suku,polisi komunitáriu,administradór munisipiu no postu
administrativu) mak apoiu hodi implementa tara bandu ne’e.
5. Desizaun
sira ne’e hakotu husi estrutura tradisional ba implementasau tara bandu ne’e
ema halo tuir duni.
6. Relasaun
sosiál nuudar maun-alin fetosan-umane sei forte.
7. Apoiu husi
entidade relijiaun no sosiedade sivíl sira.
Iha prosesu tara bandu ne’e mak komunidade balun
kontra mak sei sansaun ba sira, sansaun hirak ne’e mak sei multa tuir sala
ne’ebé nia halo. Atu aplika sansaun ba ema ne’ebé kontra husi estrutura
tradisionál tara bandu nia hanesan lia na’in sira.
Aleinde ne’e ema ne’ebé mak atu kontrola tara bandu ne’e mak ema simu ona
instrusaun husi lia na’in sira katak nia mak atu kontrola ka seguransa ba area
hirak ne’ebé mak bandu tiha ona.
Bainhira komunidade balun hakarak atu tesi ia presiza husu lisensa iha
nia mak sira ba tesi ai maibe la arbiru, tesi iha sira nia area hanesan sira
nia (to’os no natar).
Tamba ne’e laiha
kontinuasaun husi parte kompotente hodi halo levantamentu de dadus, atu nune‟e
bele indentifika no hatene total populasaun hira mak halo esplora ba iha ai
horis iha area refere, Presisa tebes
halo levantamentu de dadus, tamba kada tinan iha mudansa ba dadus Floresta nian
ho ida ne‟e mak presiza halo levantamentu de dadus. Hodi hatene Floresta ne‟ebe moris ho tipu espesies oin-oin mak
eziste iha Iha Munisipio Ainaro
Postu Administrativu Hato-udu suku leo Lima, Tiur informasaun ka observasaun
iha suku Leo-lima Munisipio Ainaro agora dadaun komunidade sira defende liu ba
iha sektor Agrikultura hodi fo kontrubui ba iha ekonomiku familia nian, Maibe
oihin loron Nakfilan a’an husi ema nia konsiensia hodi halo esplora rekursus
floresta la ho responsablidade ho hasae degradasaun iha suku Leo-lima Munisipio
Ainaro. Tuir ovservasaun Iha suku Leo-lima Ohin loron implementa ona Trabanbu ba iha komunidade
sira hodi labe estragus ba iha floresta ho kasa ainmal sira, Maibe Na realidade
hatudu katak komunidade laiha konsiensia hodi halo esplorasaun ba iha rekurus
sira ne’e la ho responsavel ,Munisipio
Ainaro Postu Administrativu Hato-udo Suku Leo-lima hatudu katak iha Tinan hira
liu ba suku Leo-lima domia ho rekursus naturais.
Maibe to oihin loron la iha ona
tamba ema aumenta barak no nessesidade ema nian mos Aumenta hodi halo
espolorasaun ba rekursus sira ne’e, tamaba ne’e mak agora dadaun implementasaun
Lei tarabandu hodi hasae kuantidade rekursus Naturais no Biodiversidade.
1.1.1
Rezumu Problema
Problemas utilizasaun rekursus Floresta sei la ses husi konseptu dezenvolvimento
sustentavel. Lalaok husi konsptu dezenvolvimento sustentavel, esforsu hodi halo
limitasaun iha utilizasaun Floresta nebe tuir ho kapasidade asimilasaun rai
ne’e no bai-bain kuinesidu ho konseptu kapasidade rekursu.
Potensia Floresta nebe varisaun laos deit atu uza
nia benefisiu husi povu agrikultor. Ezistensia hanesan korenti ai-han nebe liga
ba malu hodi fo influensia ba kondisaun rai. Ho nia sentidu katak fo kauza ba
produktividade rai. Wain hira utiliza ba rekursu Floresta nebe liu kapasidade
sei fo kauza estragus, funsaun ekologia husi rekursu sei menus no bele iha kondisaun nebe grave sei lakon.
Portanto ho ida ne’e sei hamenus rendimento povu nebe moris dependensia husi rekursu
ida ne’e. Ba uitlizasaun saida deit, presiza fo atensaun nune’e fo atensaun
kapasidade utilizasaun rekursu nune’e sei bele atu diak no bele halo produsaun
fila fali. Ho sentidu, ba utilizasaun
sebele karik la bele liu kapasidade Floresta nin. Ikus mai, kondisaun rekursu
sei sai determinante ba kualidade moris povu nebe partensi ba. Utilizasaun ba
rekursu Floesta bain-bain laos deit husi povu ne’e rasik, maibe hanesan open
acces property nune’e rai ho nia rekursu natural sira seluk nebe iha laran bele goza no utiliza husi sese
deit. Ho kontekstu hanesan ne’e, bain-bain ita hasoru kondisaun nebe diferente
entre rekursu Floresta ho level moris saudavel husi povu nebe hela iha fatin
refere.
Estragus ba rekursu Floresta sei afeita mos hodi
hamenus funsaun ekosistema. Ho kondisaun hanesan ne’e, povu nebe partensi ba
sei moris dependensia los deit ba rekursu Floresta nebe hetan ona estragus sei
fo influensia, finalmente sei simu menus husi moris saudabel nudar kauza husi
menus produktividade rai no rezultado agrikultura sira seluk. Dala barak ita
hasoru iha suco-suco, kondisaun Floresta hare sei diak, maibe povu suco refere
moris ho kondisaun nebe kiak. Ho sentidu, kondisaun objektif rekursu rai nebe
buras maibe hare husi parte seluk. Kiak no dezentendimento ekonomia bele fo
kauza liu husi estragus ba ambiente nebe fo kauza mos hodi hamenus funsaun
ekosistema, maibe la taka dalan, tan deit influensia husi faktores seluk ho
karakteristiku eksternal. Tamba ne’e persiza halo estudu ligasaun entre
kapasidade rekursu ambiente no level Sosio Ekonomiku.
Bazeai
ba espliksaun iha leten, tamba ne’e peskizador tur liu ho titlu peskiza maka ESTUDU EFETIVIDADE IMPLEMENTASAUN LEI TARABANDU BA KONSERVASAUN
FLORESTA SUKU LEOLIMA MUNISIPIO AINARO
Tuir
mai iha perguntas balun sei hato’o atu hetan resposta husi problemas ne’e mak
hanesan tuir 1.2 Formulasaun Problema
1.
Oinsa
Implementasaun Lei Tarabandu Ba Konservasaun Floresta iha Suku Leo-lima? Kapasidade
Lirderansa local nian ba iha konservasaun floresta iha Suku Leo-lima?
2.
To’o iha nebe dependensia husi povu
Suco Leo-lima ba iha rekurus Flroesta?
3.
Iha kalae level moris sosio
ekonomiku ba komunidade atu deside ba konservasaun floresta?
1.2 Identifikasaun Problema
1.
Oinsa papel lideransa local sira nia
presfektiva ba iha konservasaun Floresta?
2.
Oinsa moris sosio ekonomiku komunidade
sira nian iha aspeitu konservasaun floresta?
3.
Oinsa regulamentu trabandu iha suku leo lima ba konservasaun
Floresta?
1.3 Objetivu Peskiza.
Objetivu husi peskiza mak hanesan:
1. Atu deskreve Implementasaun
Lei Tarabandu Ba Konservasaun Floresta
liu liu iha Suku Leo-lima!
2. Atu identifika mos fatóres ne’ebé fó obstaklu ba
implementasaun Lei Tarabandu ba konservasaun
Floresta liu liu suku Leo-lima!
3. Atu deskreve level moris sosio ekonomiku ba
komunidade ba konservasaun Floresta!
4. atu deskreve papel Lideransa loka iha aspeitu
konservasaun floresta!
5. buka hatene kona moris komunidade nian iha
aspeitu konservasaun Floresta nian
6. atu hatene regulamentu tarabandu ba konservasaun
floresta!
1.4 Benefisiu Peskiza.
Benefisiu
husi peskiza ida ne’e maka hanesan;
1.Nu’udar referênsia ba Universitariu sira liu-liu hirak ne’ebé estudu iha Departamentu konservasaun ba Floresta.
2. Hanesan referênsia ba peskizador sira seluk
ne’ebé iha relasaun ho Tópiku peskiza ida ne’e.
3.Rejultadu peskiza ne’e sei fó benefisiu ba
lideransa local atural iha prosesu dezenvolvimentu komunitáriu partikularmente
ba Suku leo-lima
3. Atu hatene detallu konaba impelementasaun
lei tarabandu ba konservasaun floresta ba suku Leo-lima
4. asumi knar nudar estudante universidade tenki
hatene pilaras akademiku nia Aprende Peskija,no ajensia Trasnformador
Cntrolu Problema Sosial
1.5
Limitasaun Peskiza
Husi introdusaun no formulasaun problema
iha leten hakerek nain hodi fó limitasaun Peskiza ida ne‟e maka; atu hare deit
ba implementasaun lei tarabandu ba inklui hare mos ba iha konservasaun floresta
iha suku leo-lima Postu-administrativu Hato-udu Munisipio Ainaro.
1.6 Sistemátiku Hakerek
Bazeia ba iha enkuadramentu peskija nian mak hanesan tuir mai
ne’e:
Kapítulu I Lian Dahuluk: Iha kapítulu ida ne’e, define Introdusaun rejumu problema,
Formulasaun Problema, Objetivu, Benefísiu, Rajaun hili titlu Peskiza,
Limitasaun Peskiza, hakerek sistemátiku no Peskijador Dahuluk.
Kapítulu II Fundamentu Teoria: Iha kapítulu rua ida ne’e hakerek tuir
teoria mai husi tarabandu no Funsaun taraban, Konseptu Fundamentu.
Kapítulu III Métodu Peskiza: Iha kapítulu ne‟e hanesan Difinisaun
Konseptual, Definisaun Operasinal, TipuPeskiza, Populasaun Peskiza no Amostra
Peskiza, Tekniku de Termina Amostra, Tipu no Fontes de Dadus,no Teknika Rekolha
dadus, ho Téknika Analiza Dadus.Estadar Kualidade Importante, Fatin no Tempu
Peskiza, Material no Equipamentus.
REFERENSIA.
1.7.
Original Peskija
Kuadru 1.1. Original Peskija
|
No
|
Naran/Tinan
|
Titulu
Peskija
|
Metode
|
Rejultado
peskija
|
|
1
|
Belun | The Asia Foundation 2013
|
Trabandu ho ninia papel ba prevensaun konflitu iha komunidade Timor
leste
|
PRA
|
Bazeia ba informasaun ne’ebé halibur
liuhusi peskiza idak ne’e, iha ne’e halo lista ba parte lima, uzu
Efetividade tara-bandu ba prevensaun
konflitu. Rekomendasaun iha parte VII halo identifikasaun ba kada
Tipu autór–oinsá
loloos sira bele oferese kontribuisaun ba realizasaun objetivu sira iha
programa AtReS.
·
Konsiderasaun ba Kontestu
Lokál no Kulturál
·
Fasilita Properidade Komunidade no Partisipasaun Grupu Marjinalizadu
·
Fornese
Apoiu Finanseiru no Tékniku ne’ebé Adequadu
·
Prátika Komunikasaun no Koordenasaun Transparénsia
·
Garantia/Asegura-Konflitu Sensível iha Implementasaun no Sosializasaun
·
|
|
2
|
Suhartini
(2009)
|
Kajian
Kearifan Lokal
Masyarakat
Dalam
Pengelolaan
Sumberdaya
Alam dan
Lingkungan
(Jurnal)
|
SOWT
|
Keanekaragaman
pola – pola adaptasi terhadap lingkungan hidup yang ada dalam masyarakat
Indonesia yang diwariskan secara turun
- temurun
menjadi pedoman dalam pemanfaatan sumberdaya alam. Kesadaran masyarakat dalam
melestarikan lingkungan dapat ditumbuhkan secra efektif melalui pendekatan
kebudayaan. Jika kesadaran tersebut dapat ditingkatkan, maka hal itu akan
menjadi
kekuatan yang
sangat besar dalam pengelolaan lingkungan. Dalam pendekatan kebudayaan ini,
penguatan modal sosial, seperti pranata sosial-budaya, kearifan lokal dan
norma-norma yang terkait dengan pelestarian lingkungan hidup penting menjadi
basis yang utama.Tantangan yang dihadapi oleh oleh kearifan lokal yakni,
jumlah penduduk, teknologi modern dan budaya, modal besar, kemiskinandan
kesejangan. Untuk mengurangi potensi konflik di masyarakatdalam pengleolaan
sumberdaya alam maka pendekatan pengelolaan sumberdaya alam berbasis
masyarakat (CBNRM), merupakan strategi pengelolaan sumberdaya alam hayati
dimana masyarakat berpartisipasi dalam menanggulangi masalah yang mempengaruh
pengelolaan sumberdaya hayati.
|
|
3
|
Ratna
Indrawasih
(1995)
|
Sasi
di Maluku; Eksploitasi
Sumberdaya
Alam Secara
Arif.
|
PRA
|
Kearifan
masyarakat dalam mengeksploitasi sumberdaya alam
dengan
mempraktikan sasi maka masyarakat dapat secara teratur
memperoleh
kesempatan menikmati kekayaan alam yang ada.
Karena dengan
sasi memberi kesempatan berkembangbiak terhadap
apa yang
mereka peroleh sehingga kekayaan alam tersebut dapat
tetap
lestari dan dapat diwariskan pada generasi selanjutnya.
|
KAPITLU
II
FUNDAMENTU TEORIA
2.1 Difinisaun husi Tarabandu
Tuir (Sibarani (2012) Mosaun kona-ba tarabandu tuir Sibarani
hanesan formasaun ida atu eleba koñesimentu ne'ebé rai-nain iha komunidade ne'ebé
mai hosi komunidade lokal sira atu regula orden moris komunidade nian nia valór
kultural.Tuir (Musafiri, Utaya No Astina 2016)definisaun ba matenek lokál tuir
Al Musafiri, Utaya no Astina mak knaar atu hamenus globalizasaun
desenvolvimentu tau valór sira ne'ebé pozitivu sira kona-ba adolexente sira-nia
impaktu. Au valór hirak ne'e mak bazeia ba valór sira, norma no lisan rejiaun
ida-idak.
Tuir
(Suyono Suyatno, 2013).Trabandu hanesan Matenek lokál sira nian ne'ebé mak
hanorin husi jerasaun ba jerasaun hanean kostumi ou kultura ida ne'ebé tenke
halo tuir hahalok, Suku idak ida nian kultura ida hanesan ninia trademark no
matenek lokál sira ne'ebé hahu husi
Jerasaun ba jerasaun.
Kona-ba
formasaun no dezenvolvimentu kultura maka'as influences identidade nasionál,
unidade komunidade iha papél iha formasaun nia.
Edi Sedyawati (2010:328) esplika iha
unidade komunidade ida-idak ne'ebé forma nasaun ida, kiʼik ka boot eskala, sei
iha prosesu formasaun no dezenvolvimentu ba kultura ne'ebé funsiona hanesan
identidade nasaun nian. Tuir Kartini
Kartono (1994:33) lideransa hanesan individu ida ne’ebé iha
abilidade no espesialidade ida, área ida, hodi nune’e bele fo influênsia ba ema
seluk hodi hamutuk hala’o aktividade refere, atu atinji objetivu ne’ebé iha.
Tarabandu
mak ita-nia bei'ala sira iha vida valór sira-ne'ebé mak fused iha forma
relijiaun, kultura no ninia liman-rohan. Iha sosiedade atu adapta ba sira-nia
ambiente ho dezenvolvimentu dezenvolve matenek ida ne'ebé hala'o duni koñesimentu
ka ideia, ekipamentu, ne'ebé kombina ho norma sira ne'ebé tradisionál, valór
kulturál, atividade sira ne'ebé halo jestaun ba ambiente utilizasaun ne'ebé
sufisiente ba ninia moris presiza (Suhartini, 2009)
Se
imi haree iha evolusaun umanu relasaun ho natureza iha tempu uluk tiha ona
forma relasaun harmonia ne'ebé hanaran cosmism bolu, ka bainhira ema sira ne'ebé
buka atu moris tuir natureza (Hadi, 2009). Hanoin ema iha tempu neʼebá,
natureza mak santu-boot tanba nia iha atu mantein tan neʼe, nia la estragu
naturál mosu no iha konsekuénsia negativu ba ema sira-nia an.
Realiza
ideia ida-ne'e, ema ne'ebé kria saida mak Famali-Famali ka étika atua no
komporta-an ba natureza. Grupu étniku liu iha nasaun ida ne'e iha regulamentu
sira ne'ebé refere ho matenek meiu-ambiente (Suhartini, 2009).
Santosa
(2011), esplika katak kestaun ne'ebé mak konsidera iha agora no futuru ida
kona-ba kualidade kona-ba jestaun ambiente ne'ebé moris liuhosi actualization
re matenek lokal iha hakbi'it komunidade. Matenek lokal hanesan koletivu
komunidade nian, sei funsiona hodi prevene arrogance no umanu-teen iha
aproveita buat neʼebé rekursu naturál lahó prezervasaun moris estragu.
2.1.1 Funsaun husi Tarabandu
Belun (The Asia
Foundation Juñu 2013)‘Tara’ nu’udar
liafuan verbu radikular husi Tetun ho sentidu ‘kesi hodi halo labele namlele
iha leten no lakona bá rai no ‘Bandu’ nu’udar lia fuan verbu ho
sentidu ‘hato’o hodi labele halo buat ruma’. Liafuan rua ne’e tu’után
hamutuk sai palavra ida ‘tara-bandu’ hodi iha konteín signifikasaun
ne’ebé luan loos nu’udar proibisaun ne’ebé hetan ona konkordánsia komún
atu aplika ba moris iha sosiedade ida ka liu nu’udar lei ne’ebé sakradu no
la eskrita tuir modelu antigu. Iha lia-fuan seluk hanesan “(kahe-aitahan,
kait-aitahan ne’ebé bele uza hanesan mós tara-aitahan, iha
kontestu tara-bandu bele uza lia-fuan hirak ne’e”, kahe/horok katak kahe
ka tara sasan ne’ebé atu bandu, ezemplu (kahe aitahan, animal nian ulun,
dikur, ai’in sst).
a. Signifika trarabandu‘tara-bandu’
mak
‘tara símbolu lulik ruma ne’ebé iha espiritu supranaturál reprezenta
ema,familia ka komunidade ida iha fatin ida ka barak; reprezenta sasan natureza
hodi bandu ba hahalok ka asaun ema, familia ka grupu iha sosiedade refere
ba violénsia konflitu (fíziku/nonfíziku). Nune’e mós tara-bandu bele fó
kontrolu moris seres umana, balada no meiu ambiente (biodiversidade) no mós
sasan seluseluk husi kriatura Maromak Nian’ husi ameasa estraga kauzadu
sira tanba rezultadu husi hahalok umana ne’ebé la hatudu responsável. Entre
peskizador xave seluk hatudu ho klaru tebes, Kovar no Harrington hato’o sujestaun
katak dezenvolve regulasaun foun tán, maski refere ba “Lei tradisionál”
no mós harii husi fundasaun “tradisionál” konseitu tara-bandu husi kultura
ema timor nian, ne’ebé loloosrefere
ba “lei lokál”3/4. Entre tantu tradisionál no kontemporariamente,
“tara-bandu envolve depende husi parte kulturalmente ne’ebé signifikante
tebes ‘karau dikur ka ulun’ ne’ebé tara iha aitoos hamutuk ho aitahan
matak husi fatin oioin hodi hatudu sinál tara-bandu ba sasan agrikultura
no mós atividade sosiál seluseluk iha area ne’ebé refere”5. Tara-bandu
baibain inklui serimonia públiku ne’ebé hatudu boot, “baibain halo
tuir enkontru públiku ne’ebé determina sansaun partikular ka espesífiku ka
di’ak ba atividade partikular”
2.1.1.1 Tipu oioin tara-bandu ho nia funsaun no objetivu
Perspektiva
jerál ba terminolojia tara-bandu, bazeia ba rezultadu peskiza liuhusi metodu
entrevista no FGDs hetan perspektiva oioin relasaun ho tara-bandu. Tuir
NGO Haburas nia perspektiva ho esperiénsia implementasaun, dezeña no
hala’o nia programa prinsipál ida iha tinan 2001, ho naran ‘revitaliza
tara bandu’. Konseitu revitaliza tara-bandu rekoñese katak prátika
konseitu ne’e rasik iha pasadu tempu bei’ala sira eziste tiha ona,
‘tara-bandu la’ós inventa konseitu, tanba ne’e revitaliza katak reaplika, reforma
ka hamoris filafali nu’udar prosesu ida’7. Organiza komunidade atu realsa
filafali valor prátika husi konseitu tara-bandu ne’ebé ita nia komunidade
uza hanesan normas prinsipál iha tempu bei’ala sira liubá hodi aplika ba
parte oioin. Tara-bandu tuir simplifikasaun moris loroloron, hodi fó kontrolu
moris sosiál tuir konkordansia komún ne’ebé definidu tiha iha regulamentu
hodi entre ema bele iha respeitu ba malu iha sosiedade ida ka liu, liuhusi
domin no unidade atu sira bele moris iha pás ba alkansa
harmonizasaun
sosiál, tanba ne’e iha prosesu aplikasaun loroloron bele kategoriza funsaun ba
parte tolu hanesan tuir mai:
1. Tara-bandu
hodi fó kontrolu entre relasaun sosiál umana nian iha aspetu sosio-kulturál,
ekonomia no polítiku. Aplikasaun iha aspetu Sosio-kulturál, halo ema atu toman
ba respeitu valores kultura nu’udar baze legál ba kria lei kustumariu iha
regulamentu tara-bandu, no uza lei ida ne’e hodirezolve kazu sosiál sira ba
minimiza ka redus ba eskalasaun konflitu iha komunidade. Porezemplu,bandu
ema atu labele halo violasaun ba ema nia direitu moris hanesan (book ema nian
feen, la’en no oan feto, violénsia seksuál, violénsia fíziku hanesan (baku, oho
etc), violénsia doméstika relasaun ho sistema barlake husi aspetu fetosaa-umane
etc. Nu’udar pasu importante ba halo konservasaun kultura ba jerasaun foun sira
no orienta sira atu banati tuir ba futuru. Aplikasaun iha aspetu ekonómiku,
tara-bandu ne’e nu’udar prosesu ida atu organiza no fó regulamentu hodi
modifika hahalok ema umana atu kreativu ba dezenvolveno mudansa moris ekonomia
familia iha komunidade hodi redus ki’ak, liuhusi manajementu ne’ebé di’ak no
sustentavel, liuliu ba oan no bei’oan sira nia moris, hanesan asesu ba
edukasaun, saude no seluseluk komesa agora no mós ba futuru. Tanba ne’e, bandu
ema atu labele halo mal gastus iha lia-mate no lia-moris ne’ebé mak iha fatin
balun eziste no kria konflitu familia, tara-bandu ba asuntu ne’e aplika ona iha
Distritu Ermera no Oecuse. Aplikasaun iha aspetu polítiku, bandu ema atu labele
insulta malu, ko’alia atu ba malu,
kontra ema nia direitu liberdade hodi espresa polítika, ne’e aplika ona
iha subdistritu Tutuala hetan suporta osan husi Belun iha festa demokrasia
eleisaun prezidensiál no parlamentaríu ba periódu 2012.
2. Tara-bandu
hodi fó kontrolu ba relasaun sosiál umana ho balada nian. Aplikasaun iha aspetu
ne’e refere liubá hahalok ema ba hasoru balada/animál ne’ebé sira hakiak no
animál fuik sira iha universu (rai leten, bee no tasi laran). Katak bandu ema
atu labele halo asaun hanesan tuir mai:Na’ok ema seluk nia sasan (balada); oho
ka halo kanek ema nia animál hakiak no animál fuik iha ai-laran; bee-laran no
tasi-laran. Akordu ba kesi ka halo lutu ba animál hodi labele tama noestraga
ema nia aihan iha to’os/natar (plantasaun). Akordu ba oho animál ba halo lia
kultura (liamate no lia-moris) iha sistema fetosaa-umane; akordu komún ho
regulasaun ba kasa animál fuik iha ai-laran, akordu komún ba uza metodu peska
(labele uza pestisida ka so’e bomba ba ikan iha tasi ka mota hodi hamate
bioversidade ikan ka animál) no mós area autorizasaun peska iha tasi no
seluseluk tán.
3. Tara-bandu
uza nu’udar lei tradisionál hodi fó kontrolu ba relasaun sosiál umana ho
natureza ka regulasaun hodi tau matan ba meiu ambiente ka aihoris atu ema umana
bele orienta no uza ba nia nesesidade moris. Porezemplu, bandu ema atu labele
halo asaun hanesan (sunu-rai no tesi ai-horis arbiru iha foho, mota ninin no
tasi ibun). Halo konkordansia komún entre komunidade bairo – Cross Villages
Boundary (liña fonteira suku) porezemplu, uza fatin/area ba hakiak animál
(karau, bibi, kuda etc.) nian hodi labele estraga ambiental naturál ninian.
Labele na’ok ema nia ai-horis, ai-han iha to’os/natar laran no sasan lulik
hanesan (fatuk, ai-toos etc). Akordu hodi uza fatin ba halo to’os/natar husi
suku tolu ka liu ne’ebé baliza ba malu atu uza rekursu bee husi area/bee-matan
ida hodi produs rekursu importante hanesan (produtu agrikultura hare/batar
etc.) relasaun ho modelu sistema irigasaun komún. Fatin ba ailaran fuik no
akordu komún ba kasa animál fuik iha ailaranbee-laran no tasi laran ho metodu
kasa ne’ebé mak la autoriza hanesan (labele uza aimoruk pestisida ba ikan,
boek, tuna etc.) hodi estraga meiu ambiente. Labele kee fatuk iha fatin ne’ebé
iha ameasadu ba rai-monu (landslide), labele soe fo’er domestik arbiru ba
estraga meiu ambiente no seluseluk tán.
Diferénsia uitoan ho(‘Lia-na’in Lauhata Bazartete Likísa Sr.
Jose Correia 2013), funsaun tara-bandu fahe ba parte tolu, ezemplu
(1. regulariza relasaun entre ema ho natureza
2. regulariza relasaun entre ema ho ema;
3. regulariza entre ema ho Estadu’)
Ezemplu ema ho
natureza, bandu ema tuir tempu koilleta tuir tempu iklima hanesan (fiut besi,
metchi iha Lospalos no meti iha bee Malae Balibo/Atabae, Seloi Kraik iha Aileu
sst.). Ezemplu relasaun ema ho Estadu hanesan (kontra orden husi liurai (xefe
suku) hodi muda baliza entre unidade administrativu. Ezemplu seluk, Estadu nia
orden no regulasaun bandu ema atu labele tesi ai no sunu rai nu’udar sasan ka
riku soin ka orden Estadu nian, fortifika katak estrutura mak lei inan, maibé
abut husi lei inan mak sasan tradisional sira, presiza konsidera katak
konstituisaun mai husi lisan sira. Durante ne’e iha tendénsia katak la fó
prioridade ba matenek tradisionál (lia-na’in), tanba sá la uza sira hanesan
testamuña péritu (saksi ahli). Sr. Eugenio nia aprezentasaun katak “lei mai
husi lisan tradisaun, direitu koletivu husi lisan ida ba lisan seluk”9
2.1.2 Diferénsia Tara-Bandu Entre Fatin Rurais no Urbana
Jeralmente programa tara-bandu la hetan susesu di’ak tanba iha
indikasaun, husi distritu ka subdistritu ida ho seluk ne’ebé halo baliza ba
malu la aplika ho uniforme programa tara-bandu, tantu iha area rural no mós iha
urbana. Tara-bandu ne’ebé aplikavel hodi iha fatin rurál no urbana bele
implementa hodi minimiza risku ba tendénsia konflitu, dala barak iha fatin
urbana hetan difikuldade boot atu implementano hetan susesu tuir objetivu
tara-bandu ne’e rasik. Ne’e iha razaun balun ne’ebé presiza fó konsiderasaun no
oinsá atu buka dalan ne’ebé loos.
2.1.2.1 Tara-Bandu iha Fatin Rurais
Iha
fatin rurál refere ba sosiedade ida, ema moris simplesmente no uniforme husi
kustume ka fiar
tradisaun
ne’ebé hanesan no sei iha konxiénsia no konsiderasaun aas ba sira nia valores
kulturál. Kontestu ne’e fasil ba komunidade atu implementa sistema tara-bandu
la hanesan iha fatin urbana. Sira nia fiar ba natureza ka universu ho nia
riku-soin sei aas tebes – ‘kultura timor bazeia ba fiar animismu, fiar ba
elementus prinsipais tolu hanesan (1. Na’i-Tasi, 2. Na’i –Raiklaran no 3.
Na’i-Lalehan)’13, husi fiar ne’e komunidade halo tara-bandu no juramentu ba
fiar tolu leten ho nia sasan mundiál. . Fortifika ho informasaun husi rezultadu
entrevista ho Sr. Babo (Ministro Justisa) mós hato’o katak,program tara-bandu
ne’e importante para ita bele ajuda setór justisa formál, liuliu iha programa
rezulusaun konflitu sira iha komunudade rurál, parte seluk mós povu sira fiar
liu ba lia-na’in no katuas sira ne’ebé moris iha foho besik ba uma-lisan. Tanba
dala barak hatudu ona katak katuas sira ne’e mak hetan fiar atu tuur nu’udar
lia-na’in, klaru katak problema sira iha komunidade posivel bele hetan rezolve
lalais. Ema iha komunidade iha relasaun pysikolojia sosiál aas liu, relasaun
individuál ho lia-na’in sira metin tanba sira sei iha fiar maka’as ba kustume
kultura uma lisan no lulik sira.
2.1.2.2
Tara-Bandu iha Fatin Urbana
Iha fatin urbana, ema mai husi diferénsia no pluralísmu moris
modernu no étika kultura oioin, susar atu tane aas valores normas kulturál no
bele aplika iha sira nia moris loroloron. Moris no ezijénsia ekonomia ne’ebé
diferente, estatus sosiál ne’ebé lahanesan, joven barak mak halo urbanizasaun
mai kota kapital no lahatene kontestu lokál area urbana. Oportunidade atu hetan
asisténsia sosiál la hanesan ho nivel edukasaun ne’ebé diferente maka’as iha
potensiál tebes sempre kria inveja sosiál. Iha fatin urbana ema barak mak luta
no defende konseitu direitus demokrátiku tuir sira nia vontade ne’ebé dala ruma
kontra konseitu normas kulturais. Ho indikasaun hirak ne’e dala barak afeita
prosesu tara-bandu atu la hetan susesu di’ak. Tuir entrevista Diretór Haburas
dehan – “Dala barak ema kahur sasan ne’e hanesan konseitu ida maybe presiza
haree katak tara-bandu tuir fiar ka konseitu iha prátika tradisionál ba harii
pás iha diferente, porezemplu (1. Tara-bandu no 2. Juramentu), maibé ohin loron
ema kahur tiha juramentu ho tara-bandu. Sasan ne’ebé iha erru boot ba ita ka
komunidade sira, involve personalidade polítika importante hodi promove, dala
ruma dalan ne’ebé la ajusta ho prátika istoriku tara-bandu ne’e rasik ne’ebé
bei’ala sirarai hela ba ita. Juramentu ne’ebé uluk bei’ala sira halo fahe ba
parte rua henesan tuir mai:
1. Sumpah
Kesetiaan (juramentu ba fidelidade) iha tempu bei’ala sira ba halo funu,
porezemplu FALINTIL halo iha tempu funu rezisténsia no RENETIL sira halo iha
tempu klandestina ho modelu hemu raan;
2. Sumpah
Perdamaian (juramentu ba pás), juramentu hodi hakotu prosesu todan ida,
juramentu nia prosesu kontinuasaun ne’ebé mai husi juramentu fidelidade leten.
2.2 Relasaun Lei Tarabandu ho Lei Timor
Leste
Republika
demokratiku de Timor leste na Constituisional da RDTL no Artigu 61.o
(Meiu-ambiente)
1.
Ema hotu-hotu iha direitu atu moris iha ambiente ema moris nian ne’ebé moos,
nabelun-di’ak
hó natureza, no iha obrigasaun atu proteje no halo di’ak ba jerasaun loron
ikus
nian.
2.
Estadu rekoñese katak iha nesesidade atu tau matan didi’ak no fó valór ba
ita-nia rain nia
riku-soin.
3.
Estadu tenki fó-sai buat ne’ebé mak sei halo atu defende natureza maibé sei
hodi hala’o mós
nia
ekonomia.
2.2.1
Relasaun
ho Lei Baze Ambiente
3
DECRETO
LEI No 26/2012 Artigu 8.
Tara Bandu
1. Lei
ida-ne’e rekoñese, tara Bandu nia importánsia enkuantu kustume integrante
kultura Timor-Leste nian no nu’udar mekanizmu tradisionál reguladór ba relasaun
entre ema no ambiente iha nia sorin-sorin.
2. Bele
lori ba asaun Tara Bandu, tuir rituál estabele ona hosi direitu be moris metin
ona iha fatin ne’ebé hakarak atu konserva no promove ambiente no prezervasaun
uzu sustentavel rekursu naturál sira, bainhira asaun sira-ne’e kompativel ho
objetivu no prinsípiu ne’ebé estabelese iha lei ne’e
3. Bele
lori ba asaun Tara Bandu ida nian, tuir termu artigu ne’e, Governu tenki
garante efetiva protesaun iha área envolvida.
2.2.3 Relasaun ho Dekreto lei
Florstal
LEI
N.º 14/ 2017 de 2 de Agosto
REGIME
GERAL DAS FLORESTAS
A Constituição da República incumbe
o Estado de garantir e promover os direitos e liberdades dos cidadãos, garantir
o desenvolvimento da economia e o progresso da ciência, proteger
o
meio ambiente e preservar os recursos naturais, e afirmar e valorizar a personalidade
e o património cultural do povo timorense. Neste desiderato, a Lei de Bases do
Ambiente, aprovada pelo Decreto-Lei n.º 26/2012, de 4 de julho, veio
estabelecer os parâmetros normativos essenciais para o desenvolvimento e
aperfeiçoamento de um corpo jurídico consistente, no âmbito da conservação e
proteção dos componentes ambientais, nomeadamente a água, o mar, o solo e o
subsolo. No contexto de desenvolvimento desse enquadramento legislativo
ambiental, as florestas, pela biodiversidade que contêm, pelo seu papel na
recuperação e reabilitação dos solos
degradados
e na conservação dos recursos hídricos, e pelo seu valor social, cultural,
espiritual e potencial económico, apresentam-se como centrais no alcance dos
objetivos do Estado e no preenchimento do direito à proteção do ambiente
consagrado no artigo 61.º da Constituição da República.
2.2 Difinisaun Konservasaun
Tuir Utami iha tinan (2018) Konservasiaun (conservation) iha relasaun ho rekursu
natureza ne`ebe signifikante hanesan: “preservasaun,managemento,ancare of natural and cultural recource. No tuir
Ian Campbell (1972) ,iha parte seluk nia fo definisaun ba konservasaun
iha parte tolu mak:
1. Preservasaun
ba rekursu natureza sira
2. Aprobeitamentu
ba rekursu natureza uza ho matenek
3. Utilizasaun
ba rekursu natureza tenke ho konsiensia (wise use )
Konservasaun mak hanesan mai husi lian (inggrish) conservation ka proteje
kualker rekursu nebe mak iha ejisti ita nia rai laran.
Konservasaun mosu iha tempu uluk
to agora ita sei kontinua hela,tuir seiensia ne’ebe husi matenek nain ida ho
naran THEDODORE ROOSEVELT.,1902 kolia kona ba oinsa ita atu konserva ita nia
rekursu ho di’ak atu bele grantia ba future
(Dewebroto.,1995). Konservasaun rekursu natural (conservation) katak jestaun ba rekursu natural ho matenek ba prinsipiu sustentavilidade Konservasaun mos signifika preservasaun no jestaun
planeada ba rekursu natural ne’ebe ekilibriu ho sustentavel entre diversidade ba prosesu evolutiva
iha ambiente ida (Riva, 2004).
2.3 Difisisaun Floresta
Definisaun ba floresta ba péritu floresta ida ne'e katak
floresta mak komunidade biolójika ne'ebé domina husi ai-hun perennials.
Konsidera katak, bazeia ba Lei n. º 5 1967, floresta mak define hanesan sa'e
kampu ida kona-ba ai-hun ne tomak nu'udar parseria ida moris vida naturál no
ambiente naturál nia.
Halibur
ai-hun ne'ebé mak categorized hanesan ai-laran se grupu ida kona-ba ai-hun
canopy metin hela. Tanba floresta mak define hanesan asosiasaun, entaun entre
tipu ida kona-ba ai-hun no tipu sira seluk kona-ba ai-hun iha neʼe sei sai
independente. Floresta sei mós iha kompetisaun entre membru sira ne'ebé hela
besik hamutuk.
Floresta
mak ekosistema naturál ida ne'ebé alkansa ona ekilíbriu climax ida no
komunidade ne'ebé boot nian kapasidade atu same husi mudansa ne'ebé sira hetan
terus, hanesan sira la liu limite sira ne'ebé tolerable. Floresta mak la ne'be
ida halibur ai ne'ebé mak sira uza deʼit husi liga produtu,
maibé,
ai-laran ne'ebé mak asosiasaun moris ida kona-ba natureza biolójika ka
komunidade nian ne'ebé kompleksu kompostu hosi ai, shrubs, understorey, rai,
animál no microorganisms naturál ba ambiente. Floresta hanesan funsaun
ekosistema ida:
Ba
mantein balanciu sistema ekolojia ambientál, armazén armazenamentu Germplasm,
degradasaun rai Maintaining no erozaun, fonte liga Industriál no sawmills
lokal, Fonte ba rezultadu ba populasaun lokál, no peskiza.
Floresta
mak importante tebes ba moris iha mundu, liu-liu ba jerasaun sira futuru nian
sira-nia moris. Erru iha jestaun florestál signifika torturing ita-nia futuru
jerasaun foun sira-nia moris. Atu prevene sala iha jestaun florestál, funsaun
florestál tenke estuda no komprende holistically (intact).
Nuneʼe,
ita presiza estuda merologically florestál (haree parte ninia) atu antesipa
aspetu sira ne'ebé bele hamosu havoc atu moris. Deskrisaun barak kona-ba
Komprensaun Floresta Bazeia ba Peritu, husu boot sei útil.
2.3.1 Potensia Floresta
Tuir (Abdul Hadjranul
Fatah, Abdul Mun’im, Arifin
2014) Potensiál rekursu Florestál área florestál iha mota Rasau no Sampang iha
florestál naun-liga produtu ne'ebé bele utiliza no ai sira ne'ebé potensiál.
Wood tipu ne'ebé hetan iha area ne'eba, liu-liu: meranti ai, kapurnaga,
keruing. Iha tempu uluk komunidade uza ai atu nesesidade pesoál sira hanesan
hakbit uma, halo jukung (ró tradisionál) no ai‐sunu.
Balu
kona-ba potensiál ba naun-liga rekursu naturál sira sei sai ema uza husi tempu
uluk dehan toʼo agora sira iha forma gemor lanu (ai-hun lanu)), sap-getahan
(pantung, damar no sap nyatu) no floresta bani-been.
2.4
Analiza Sosio Ekonomiku Komunidade
Métodu atu analiza nesesidade
(nesesidade avaliasaun) mak halo nuneʼe nia bele sukat iha nivel disparidade
ne'ebé mosu iha estudante sira ne'ebé aprende hosi saida mak sei no saida mak
iha ona hetan. Kona-ba sukat lakuna, ema análize ida tenke hetan reportajen ka
kbiit atu hatene kona-ba problema sira ne'ebé hasoru balu. Funsaun presiza
avaliasaun tuir Marisson (2001:27), liuliu:
·
Identifika
nesesidade sira ne'ebé mak relevante ba servisu ka knaar agora,
·
hanesan
problema saida mak afeta ba rezultadu aprendizajen nian.
·
Identifika
nesesidade urjente sira ne'ebé relasiona ho finansa,
·
seguransa
no asuntu sira seluk ne'ebé interfere ho servisu ka ambiente edukasional nian.
·
Aprezenta
prioridade ba halo selesaun ba asaun.
·
Fornese
baze dadus ba analiza efetividade aprendizajen.
2.5
Faktores ne’ebe Mak fo impaktu ba iha Floresta
Tuir Khaerul (2006) katak, Faktor
ne‟ebe fó impaktu ba kondisaun Floresta ne’e nia iha fatin refere, mak hanesan:
Faktor Sosia Ekonomia no Faktor Nivel Edukasau no konhesementu komunidade nian
ba konservasaun natural.
2.5.1
Fator sosio ekonomiku
Komunidade engeral iha Suco Leo-lima
moris nudar sector agrikultura. Iha limitasaun area ne‟ebe mak komunidade sira
utliza rai hodi halo aktividade agrikultor nian hanesan halo to‟os, ho
aktividade ida ne‟e mak komunidade sira esplora rekursu ai horis nian ne‟ebe
mak eziste.
2.5.2
Fator Edukasaun no koinesimentu
Edukasaun mak sai save ba
dezenvolvimentu iha Parque Nasional ne‟ebe eziste ho potensia rekursu ai horis,
ho ida ne‟e bele indentifika total numeru edukasaun iha fatin refere. Hodi
analiza ba situasaun real komunidade nia konhesementu.
2.6
Konseptu Fundamental
Konsetu
fundamentu nudar lala‟ok skematika ida kona ba aktividade hodi anota dadus pupulasaun
nian iha Suku Leo-lima nia laran, ho
objectivu peskizador nian tenta atu buka hatene impelmentasaun lei Trabandu
ne’ebe eziste iha area refere . Iha hanoin
ne‟e hakarak buka hatene regulamentu husi impelmentasaun Tarabandu, ligadu ho
problema ne‟ebe iha, tamba iha peskiza ida ne‟e ho hanoin atu buka hatene dependensia
komunidade ba iha area Floresta . Presiza tau atensaun hodi hadia area
konservasaun bazeia ba estratejika husi komponente ne‟ebe iha responsabilidade
ba area refere, hodi garatia kondisaun b area floresta nian iha sustentabilidade, propektividade husi
peskiza ne‟e mak hatutan no habelar liu husi rejultadu peskija ne’e honi
haforsa lei tarabandu Iha suku Leo-lima.
![]() |
|||
![]() |
|||
KAPITULU III
METODOLOZIA PESKIZA
Tuir
Sugiyono (2013:2) Métodu peskiza ne'e dalan ida ne'ebé Sientífika hodi hetan Dadus
ne'ebé ho objetivu Espesífiku.
3.1.
Fatin no
Tempu
Peskiza ida ne‟e atu halo estudu
efetividade ba iha implementasaun Lei Tarabandu ba iha Konservasaun Floresta
durante fulan ida nia laran hahu husi fulan juilo 2019 to‟o remata iha Suco Leolima Postu Administrativu Hato-udo Munisipiu Ainaro, maibe peskiza ida ne‟e fokus
liu iha area Suco Leolima ho total Luan
hamutuk 124.76 km2
1.
Parte Norte
baliza ho Suku Suru-Caraik
2.
Parte
sul baliza ho Tasi
3.
Parte
leste baliza ho Suku Foho- Ai-lico
4.
Parte
oeste baliza ho Suku Casa
Fatin
peskiza ne’ebè peskiza nain hili hodi halo monografia ida ne’e mak hanesan
estudu efetividade ba implementasaun lei Tara-Bandu ba konservasaun Floretsa ,
iha suku leo-lima Postu Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro Peskiza ida
ne’e halao durante fulan ida (1) komesa husi data. 25 fulan Juilho 2019 to iha
data. 25 Fulan Setembro 2019. Iha peskija ne’e atu hare deit ba iha Aldei
sanulu mak hanesan
|
Suku Leolima
|
|||
|
No
|
Adeia
|
Total Uma Kain
|
|
|
1
|
Aimerleu
|
Lesse
|
940
Tuir sensus 2015
|
|
2
|
Dausur
|
Luro
|
|
|
3
|
Goulau
|
Nuno Boco
|
|
|
4
|
Grotu
|
Raesoro
|
|
|
5
|
Hutseo
|
Suru-Craik
|
|
Material
no Ekipamentus
3.2.1.
Material
Material ne’ebe atu uza iha terenu mak hanesan : kaderno,
lapizeira no kusiner
3.2.2. Equipamentos
Equipamentos ne’ebe mak atu uza hodi
hala’o peskiza iha terenu mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Telefone
2. Cameran
3. Lapijeira
3.3 Difinisaun Konseptual
3.3.1
Trarabandu
Tarabandu
nudar regulamentu Komunidade nian atu aselera dezenvolvimentu iha suku nian
hodi garantia sustentavledade iha suku no tarabandu hanesan lei komunidade ida
nian hodi oraganiga komunidade sira atu moris tuir regulamentu ne’ebe mak
estabelse tia ona tuir matenek nai ho naran
3.3.2
Konservasaun
Tuir Utami iha tinan (2018) Konservasiaun (conservation) iha relasaun ho rekursu
natureza ne`ebe signifikante hanesan: “preservasaun,managemento,ancare of natural and cultural recource. No tuir
Ian Campbell (1972) ,iha parte seluk nia fo definisaun ba konservasaun
iha parte tolu mak:
1. Preservasaun
ba rekursu natureza sira
2. Aprobeitamentu
ba rekursu natureza uza ho matenek
3. Utilizasaun
ba rekursu natureza tenke ho konsiensia (wise use )
3.3.3
Floresta
Komprensaun kona-ba ai-laran tuir
FAO (2000) katak ai-laran iha área sira ne'ebé kobre husi ai-hun bo’ot no
canopies liu hosi 10% no área hektár 0.5 liu. Ai sé-nia órgaun tenke tenki
pelumenus 5metru hanesan ema adultu
sira. Horis nudar fenormena natureza ida iha nia, abut ne'ebe fo benifisio ba
ema inclui seres vivos seluk hodi bele proteje rai timor la,
4
ka
manten existensia recursus ai horis nian. Tuir avó-feto nain balun iha frog iha
ne'e tempu Ai-Horis iha nia hun ida ne'ebé mak investentu claru ho naruk metru
8 ho nia diameter sosa 20cm. Kona-ba klasifikasaun kontinua sai nu'udar fatór
defenitiva istória pasadu, idade uluk nian kona-ba:
3.4 Definisaun Operasional
Definisaun operasional hanesan vizaun espesifiku ida
hodi indentifika aktividade peskiza ne‟ebe maka atu hala‟o iha terenu,ho
implementasaun tarabandu nian iha area
refere hodi halo observasaun no indentifika tuir tipo tipo husi Tarabandu. hanesan
halo deskrisaun importante ba komunidade nian iha parametru kualidade ne‟eb mak
sai hanesan sasukat ida atu rekolha dadus husi tarabandu nian mak hanesan tuir:
1) Regulamentu tarabandu
Atu hare ba
regulamentu husi tarabandu saida mak implementa iha area refere
2) Komnidade nia partisipasaun iha
trabandu
Atu hare
benefisiu saida mak komunidade sira hetan husi tarabandu ne’e
3) Tarabandu ba Ai-horis
Sansaun saida
mak foti se wainhira komunidade sira tesi ai ho sunu rai
4) Edukasun no kultura
Harea ba iha
asesu ba iha edukasaun no kultura iha Suku Leolima hodi halo estimasaun ba
dadus ne’ebe mak iha.
3.5
Tipo Peskija
Tipu peskiza ne‟e ho
karakteristika descritivu, tamba peskiza ne‟e sei halo deskrisaun ba iha
impelmentasauan lei tarabandu ba iha konservasaun Floresta iha Suku Leolima
mmunisipio Ainaro.
3.5.1
Peskija Deskritivu
Peskiza deskritiva
hanesan métodu ida ne'ebé tenta atu esplika kona-ba objetu peskiza hodi
deskreve faktu sistemátiku, no karakterístika konaba implememta tarabandu ba
konservasun Floresta to iha ne’ebe.Tipu Peskiza deskritiva mak hanesan tuir mai
ne'e:
Ø Peskiza Deskritiva ne'ebé uza kestionáriu no entrevista, hodi
rekolha dadus iha terenu hodi halo konkluzaun.
Ø Peskiza Deskritiva liu husi observasaun, dala ruma iha koleksaun
de dadus la hetan dadus ne'ebé adekuadu.
Ø Peskiza
deskritiva hanesan peskizaida ho objetivu atu deskreve fenomena ne'ebé eziste.
Fenomena ne'e forma hanesan atividade ida, ho karakterístika, mudansa,
relasaun, ne‟ebe diferensa entre fenomena ema no fenomena Peskiza deskritif.
Peskiza deskritiva la'os de‟it limitasaun ba problema ne'e hodi halibur no buka
dadus, maibé inklui mós analiza no interpretasaun kona-ba signifikadu husi
dadus.
3.6
Difinisaun Dadus
Tuir
(Bogdan iha Sugiyono, 2013:244).Analiza dadus ne'e prosesu sistematikamente
buka no buka dadus ne'ebé mak hetan hosi entrevista, nota toʼos, no materiál
sira seluk, atu nuneʼe sira bele fasil atu komprende, no rezultadu sira bele
hetan informasaun ba sira seluk.
ita
Hatene katak definisaun ba dadus ne'ebé mak tipu oin-oin kona-ba informasaun
ne'ebé hetan peskizador kona-ba objetu ne'ebé oras ne'e estuda hela. Dadus ne'e
importante tebes atu utiliza hanesan estudu ida kona-ba rezolve problema no
konkluzaun husi peskiza. Aleinde ne'e, dadus ne'e faktu empíriku ida ne'ebé
peskizador halibur atu rezolve problema ka hatán peskiza katak maromak seidauk
hatán pergunta sira. Komprende dadus tuir espesialista balun hanesan tuir mai
ne'e.
3.6.1
Dadus Primaria
Tuir matenek nain (Arsip) hateten katak: dadus ne'ebé foti diretamente husi komunidade hanesan respondente resultadu ba
observasaun iha kampu peskiza ho resultadu Intervista atu hetan informasaun
ne’ebe aktual kona ba aktividade ne’ebe komunidade implementa
durante sira halao.
3.6.2 Dadus Sekunder
Tuir matenek nain (key Birds) hateten katak : Dadus Sekundáriu katak dadus ne'ebé mak hetan husi instituisaun sira ne'ebé relasiona ho topiku peskisador nian, no dokumentus ne'ebé tau hamutuk iha administrasaun suku. inklui dadus, estadu fíziku, sosiedade socio ekonómika no dadus
sira seluk iha relasaun ho objetu ba peskiza. Tuir Sugiyono dadus Sekundária ne'e la hanesan fonte dadus
ne'ebé fornese informasaun diretamente ba peskiza kobradór. No dadus sekundáriu
sai apoiu ida ba nesesidade ba dadus ne'ebé prinsipal hanesan livru.
Literatura, no leitura ne'ebé relasiona ho implementasaun lei Tara bandu ba
konservasaun Floresta.
3.7 Métodu
kolekta dadus
Tuir Sugiyono (2013:224) téknika ba kolesaun dadus ne'e
hakat liu estratéjiku iha peskiza, tanba objetivu prinsipál hosi peskiza ne'ebé
mak hetan dadus liu husi.
1. Kuisioner.
Katak teknika rekolla dadus ho maneira utilisa
lista perguntas hodi hato’o ba respondent bazeia ba titulo peskisador nian Implementasaun
Tarabandu ba Konservasaun floresta suku suku leo-lima Postu
Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro
2. Observasaun
Hanesan teknika ida ne’ebe peskisador uza hodi
bele tun direitamente ba iha fatin peskisa nia laran, hodi halao observasaun ba
Tara-bandu konservasaun floresta ne’ebe mak akontece iha suku leo-lima Postu
Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro.
3. Intervista
Hanesan teknika ida ne’ebe peskisador halo
intervista ba komunidade hodi hetan dadus husi respondent sira mak tuir
Sugiyono (2014) hateten katak intervista hanesan teknik ne’ebe akumulasaun
dadus husi peskisador para lori halo estudu ba dahuluk atu hatene formasaun
problema ne’ebe peskisador hakarak hatene saida deit mak respondente profundu
ho total ne’ebe oitua.
4. Dokumentasaun
Hanesan atu hetan dadus direitamente husi fatin
peskisa hanesan livru ne’ebe relevantes no dadus ne’ebe relevantes ho
peskisador nia titulo Implementasaun Tarabandu ba Konservasaun
Floresta
5. Tekniku PRA
PRA
mak Avaliasaun Partisipatória Rurál, Signifika katak avaliasaun ne‟ebe
peskizador halo iha suku hodi hetan partisipativa komunidade nian atu ezerse
sira nia hanoin kona ba objektivu peskizador nian (Robert Chambers 2015:2).
Objetivu aplika métodu PRA atu dezenvolve programa ho komunidade, hodi hala‟o
implementasaun aktividade ne‟ebe iha.Bazeia ba objektivu peskizador nian.
Tekniku Transek suco katak, la‟o tuir area ka suku ne‟ebe iha potencia no
rekursu existidu. Objectivu atu halo observasaun direita ba area peskiza no
rekursu komunidade nian, hodi laʼo no liu husi suku tuir linha ne‟ebe konkorda
atu indentifika no halibur informasaun iha area ka suco refere.
3.7.1
Diagrama
dadus
|
Teori
dan tijuan pustakan
|
|
Pembuatan
Hipotesis
|
|
Penentuan
sampel
|
|
Pemgumpul
data
|
|
Penyajian
data
|
|
Pengujian
data
|
|
Penarikan
kesempulan dan saran
|
|
Masalah
|
3.8
Teknika
Analisa Dadus
Tuir Bogdan ho Sugiyono,
(2013:244).Analiza
dadus ne'ebé mak prosesu sistematikamente hetan no buka dadus ne'ebé mak hetan
hosi entrevista, nota toʼos, no materiál sira seluk, atu nuneʼe sira bele fasil
atu komprende, no rezultadu sira bele hetan informasaun ba sira seluk
3.8.1
Populasaun
Tuir Ridwan (2010) katak populasaun maka
objeitu no sujeitu neʹebé hela iha area ida hodi Prense kriteria atu fo
responde ba korelasaun problema peskizador nian sai hanesan alvo
peskiza. Bazeia ba total husi Chefe da familia ne,ebe mak hakerek nain
foti hamutuk 940 Familia husi representa iha Suku suku leo-lima Postu Administrativu Hato-udo
Munisipio Ainaro sai hanesan trajeitu peskizador nian hodi foti no halo amostrasaun(sampel).
Arikunto (1998) untuk
mendapatkan persen berdasarkan kategoria diatas maka dapat Menggunakan rumus
menurut Arikunto S(1998). Adalah sebagai berikut.
3.8.2
Amostra
Tuir
Sugiyono (2013: 218-219) sampel purposive ne'e hanesan téknika ba sampel fonte
dadus ne'ebé ho konsiderasaun balun. Ida ne'e partikularmente konsiderasaun,
pur ezemplu, ema ne'ebé konsidera atu hatene di'ak liu kona-ba saida mak ita
hein katak, ka dala ruma nia mak ukun-naʼin neʼe sei sai fasil liu ba
peskizadór atu esplora objetu ka situasaun sosiál tuir estudu.
Peskisa
sei foti representante amostra husi total populasaun mai husi komunidade suku suku leo-lima Postu
Administrativu Hato-udo Munisipio Ainaro ho total uma kain 940 husi
total uma kain refere peskizador foti amostra 35 sai hanesan sampel ba peskiza
ida ne’e. Formula ne’ebé mak uza
hodi determina sampel mak: Slovin Riduwan (2010)).
FORMULA:
Informasaun:
TUK= total uma kain
S= sampel
5%
%= total pursentu 100%
Respondente=.......?
Formulasaun lolos hodi halo
operasaun ba resultadu samplin mak hanesan tuir mai ne’e:
Dadus
TUK
=940
S = 5
%=100
R=…..?
R
3.9
Definisaun SWOT
Definisaun
ba análize SWOT análize SWOT hanesan forma ida atu analiza sira-ne'ebé mak uza
husi jestaun empreza ka organizasaun sira-ne'ebé sistemátiku no bele ajuda iha
negósiu kona-ba prepara planu ida ne'ebé esperiénsia atu alkansa meta kona-ba empreza ka organizasaun.
Rua kona-ba objetivu hirak ne'e ba objetivu ne'ebé naruk no kurtu-prazu.
Aleinde
ne'e, análize SWOT bele mós interpreta maka hanesan forma ida atu analiza situasaun
no kondisaun sira ne'ebé mak deskritiva (hodi fó estátua) kona-ba empreza ka
organizasaun ida.
Analiza
ida ne'e tau ba situasaun no kondisaun sira hanesan fatór sira-ne'ebé mak
input. No tuirmai ba entries fahe auxilia tuir sira nia kontribuisaun ne'ebé
refere.
Buat
ida ne'ebé presiza atu konsidera nia hanesan ba uzuáriu sira kona-ba análize
ida-ne'e, katak análize SWOT ne'be uza de'it hanesan análize ida, ne'e iha intensaun
atu deskreve situasaun ne'ebé mak enfrenta dezafiu empreza ka organizasaun ida.
Análize SWOT ne'e la instrumentu ida ne'ebé bele fornese dalan ida husi
problema iha parte ida.
Halo Análize hatudu katak hatene nia SWOT?
SWOT
hamriik ba Forsa, Frakeza Oportunidade Ameasa. Katak Forsa (kbiit), Frakeza
(fraku), Oportunidade (Oportunidade),
3.9.1
Funsaun Swot
Tuir Tuir Freddy, Rangkuti Analyst SWOT, mak identifikasaun
sistemátika ida kona-ba fatór oin-oin hodi formula estratéjia empreza nian.
Analiza ida ne'e bazeia ba logic ne'ebé maximizes sterngths no oportunidade,
maibé mós bele minimiza frakeza no ameasa. Análize SWOT tuir Sondang P. Siagian
hanesan instrumentu análize ne'ebé forte bainhira uza ida loloos ida-neʼe mós
barak hatene kona-ba "SWOT mak sigla ida ba iha liafuan strenghs (kbiit),
frakeza (extents), oportunidade no htreats (ameasa) análize SWOT.
Tuir (Philip Kotler) mak interpreta
avaliasaun ida ba kbiit en-jerál, frakeza, oportunidade no ameasa. Análize SWOT
hanesan instrumentu barak liu koñesidu interna no esterna ambientál análize
ida. Analiza ida ne'e bazeia ba iha hipoteza katak estratéjia ida efetiva sei
hamenus frakeza no ameasa. Bainhira aplika loloos, hipoteza simples hirak ne'e
iha impaktu ida-ne'ebé boot neʼe kona-ba konsesaun estratéjia ida-ne'ebé
susesu.
Tuir
Ferrel no Harline (2005), Análize SWOT sira-nia funsaun mak atu hetan informasaun
hosi análize situasaun no haketak nia asuntu internu sira (kbiit no frakeza) no
asuntu externa (oportunidade no ameasa). Análize SWOT ne'e sei esplika se
informasaun ne'e hatudu buat ruma ne'ebé bele tulun empreza alkansa ninia
objetivu ka fó indikasaun katak sira obstákulu sira-ne'ebé tenke bele hasoru ka
atu hasoru rendimentu ne'ebe hakarak atu minimiza.
3.10 Kualidade
estandarnizasaun
Definisaun estandarnizasaun hanesan vizaun
espesifiku ida hodi indentifika aktividade peskiza ne’ebe maka atu hala‟o iha terenu,ho
kondisaun Komunidade nian iha area
refere hodi halo observasaun no indentifika tuir sosio ekonomiku familia nian.
Hanesan halo interevista ho lia nain
sira kona ba partisipasaun komunidade sira nian iha konservasaun Floresta mak hanesan tuir mai ne’e:
hatudu
katak numeru populasaun kiik liu 20% maka dehan katak sira iha asesu ba servisu
ida ne’e. hatudu katak numeru populasaun 20% too 39.9% maka dehan katak sira
iha asesu ba servisu ida ne’e. hatudu katak numeru populasaun 40% too 59.9%
maka dehan katak sira iha asesu ba servisu ida ne’e. hatudu katak numeru
populasaun 60% too 79.9% maka dehan katak sira iha asesu ba servisu ida ne’e. hatudu katak numeru populasaun 80% ba leten maka dehan katak
sira iha asesu ba servisu ida ne’e
|
No
|
Hare
ba komunidade sira nian partisipasaun iha ba iha Konservasaun Floresta nian
|
|
|
|
NARAN
|
Asesu ba servisu
ne’e
|
|
1
|
Ladun Dezenvolve
|
Kor ajul 20%
Kor mutin 20/39 %
Kor kinur 40/ 59
%
|
|
3
|
||
|
4
|
||
|
5
|
Dejenvolve Liu
|
Kor matak 60 79
%
Kon metan 80/100 %
|
|
6
|
||
Sensus 2015 Nian Imajen ne’e
hatudu katak husi pursentu 20% to 59% ne’e ladun dezenvolve husi 60%100%
Dejenvolve liu husi
BIOGRAFIA
Konstituisional
RDTL artigo 61/1
1. Ema hotu-hotu iha direitu atu moris iha ambiente ema
moris nian ne’ebé moos,
nabelun-di’ak
hó natureza, no iha obrigasaun atu proteje no halo di’ak ba jerasaun loroni kus nian. Asesu internet
https://leitimorleste.blogspot.com/2018/08/indiseartigu-sira-nians-parte-i.html`
DECRETO LEI No 26/2012 Artigu 8. Tarabandu Lei no.5/2011 lisensamentu
ambiental no
LEI N.º 14/ 2017
de 2 de Agosto Regime Geral das Florestas
(Sibarani (2012)
https://www.seputarpengetahuan.co.id/2017/10/pengertian-kearifan-lokal-
menurut-para-ahli-ciri-ciri-ruang-lingkup-contoh.html asesu iha internet
03/19/2019 hanesan formasaun ida atu eleba koñesimentu ne ' ebé rai-nain iha
komunidade
Belun
| The Asia Foundation | Juñu 2013
Tarabandu
ho nia papel ba prevensaun konflitu iha kominidade Timor leste. Tara- bandu nu’udar kustumariu tradisionál
Timor-Leste ne’ebé obrigatóriu atu fasilita pás no rekonsiliasaun liuhusi podér
konkordansia komún husi sosiedade. https://asiafoundation.org/resources/pdfs/TaraBanduPolicyBriefENG.pdf
FAO (2000)
bahwa hutan adalah daerah yang tertutupi oleh
kanopi pohon lebih dari 10 % dan area l ebih
dari 0,5 hektar.
Tuir
Sugiyono (2013:2)
Métodu
peskiza ne'e dalan ida ne'ebé Sientífika hodi hetan Dadus ne'ebé ho objetivu
Espesífiku.
Bogdan ho Sugiyono, 2013:244


1 comments:
SOLUSAUN SAIDA MAK BELE INPLEMENTA ATU KUIDADU FLORESTA E AMBIENTE, LEI IHA, MAS TEMI DEIT, KUSTUME KULTURA TARABANDU IHA, MAS! LA INPLEMENTA, AGR SAIDA MAK SAI PROBLEMA IHA PROPOSTA IDA NE'E, ?????
Post a Comment