ESTUDU EFETIVIDADE IMPLEMENTASAUN
LEI TARABANDU BA KONSERVASAUN FLORESTA SUKU LEOLIMA MUNISIPIO AINARO
LIAN DAHULUK
1.1
INTRODUSAUN
Timor-Leste nu’udar Nasaun foun, hahú’u nia Polítika
Administrativa Transitória iha Misaun Nações Unidas (UNTAET) nia okos durante
tinan rua ho balun nia laran no ikus mai iha loron 20 fulan
Maio tinan 2002, Timor-Leste hetan soberania total liu husi
Polítika Restaurasaun Indepedensia.Koalia
konaba dezenvolvimentu ita bele hatene nu’udar prosesu ou esforsu ida atu
hadi’a buat ne’ebé ladun diak ba diak liu, ou hamosu buat foun ba vida moris
komunidade. Prosesu dezenvolvimentu ne’ebé
hatur durante ne’e, seidauk responde nesessidade komunidade nian,
kondisaun akontese tamba fó deit benefisiu ba ema ka grupu balun deit.
Ekonomiku Timor leste agora dadaun sei defende liu ba
iha petroleu no gas,iha parte suluk mak seitor Agrikultura mos iha rekurus
hanesan Floresta, tuir stastika Nasional floresta ou Ministeiru Agrikultura,
Floresta no Peskas Republika Demokratiku Timor Leste (2005) halo eksportasaun
Ai-kameli 80 ton ba nasaun Korea ho japaun ho folin $.8.00 Us kada kilograma ou
Us$.640.000 konveter ba Rp.8.512.000.000 (Domingos CBBM Gomes 2017).
Liu husi dadus
estastika Nasional floresta ou Ministeiru Agrikultura, Floresta no Peskas hatudu
katak rekurus floresta iha valor ne’ebe mak Bo’ot Tebes, tamba ne’e ita Presiza
Atu halo Konservasaun ou prezerva ba foresta Hodi Garantia nia Sustentavel ba
Jerasaun Foun,ho ida ne’e mak peskijador hakarak hili topiku peskija hanesan
Tuir mai ne’e:
Estudu Ifetividade Husi Implementasaun
Lei Tarabandu Ba Iha Floresta Iha Suku Leolima Munisipio Ainaro, TARA BANDU”
mós parte ida husi kultura Timor nian.
Tara bandu hanesan kultura Timor nia ne’ebé mak atu
bandu ka regulamentu tradisionál ida hodi regula komunidade atu labele halo
arbiru. Prosesu tara bandu ne’e hala’o iha
territóriu Timor Leste kada miunisipiu sira iha Timor leste.
Tara bandu ne’e rasik hala’o nini prosesu rituál mak
atu regula relasaun ema ho ema seluk,
regula ema ho natureza, no regula ema ho estadu hodi nune’e ema hotu bele
kumpri no respeitu malu tuir kultura Timor nian.
Tara bandu hanesan lisan ka lulik ne’ebé mak haluklik
husi lia na’in sira iha Timor laran tomak. prosesu atu halulik mak liu husi bua
ho malus nune’e mós lia na’in sira uza sira nia lian hodi halulik nune’e mós
uza animál hodi halulik tara bandu.
Aleinde ne’e
baze fundamentál husi tara bandu mak
1.
Atu proteze no kuidadu ai –horis no bee tanba ai-horis
mak atu kaer kalohan no udan been atu nafatin bele hatuun bee ba rai no ba bee
matan sira.
2.
Atu proteze animál fuik sira hanesan
manu fuik, ka ai-laran tuan,tanba ai laran tuan mak sai riku-soin ida ne’ebé
importante tanba kriasaun animal sira.
3.
Atu proteze rai fuik sira nune’e
komunidade sira labele halo to’os arbiru de’it tanba se komunidade balun halo
to’os iha rai fuik ka ia-laran tuan ne’ebé la permanente bele fó impaktu ba
animál fuik sira tanba kada tinan sira muda ba muda mai.
4.
Nune’e mós atu bandu ema labele
estraga ambiente mak hanesan sunu rai arbiru,tesi ai arbiru atu bele protze riku soin timor nia
labele mohu.
Tamba ne’e
mak mudansa husi tara bandu mak atu haburas fali ai laran tuan nune’e rai bele
buras fali. Mudansa signifikativu husi tara bandu mak hanesan tuir mai ne’e :
1. Ai laran
tuan bele buras fila fali.
2. Kauza husi
ema nia hahalok bele hamenus ona.
3. Strutura
tara bandu tradisionalmente hala’o tara bandu ho nia funsionamentu di’ak aplika
iha pratika tuir dekalarsaun ne’ebé mak iha.
4. Autoridade
lokál( xefe suku,polisi komunitáriu,administradór munisipiu no postu
administrativu) mak apoiu hodi implementa tara bandu ne’e.
5. Desizaun
sira ne’e hakotu husi estrutura tradisional ba implementasau tara bandu ne’e
ema halo tuir duni.
6. Relasaun
sosiál nuudar maun-alin fetosan-umane sei forte.
7. Apoiu husi
entidade relijiaun no sosiedade sivíl sira.
Iha prosesu tara bandu ne’e mak komunidade balun
kontra mak sei sansaun ba sira, sansaun hirak ne’e mak sei multa tuir sala
ne’ebé nia halo. Atu aplika sansaun ba ema ne’ebé kontra husi estrutura
tradisionál tara bandu nia hanesan lia na’in sira.
Aleinde ne’e ema ne’ebé mak atu kontrola tara bandu ne’e mak ema simu ona
instrusaun husi lia na’in sira katak nia mak atu kontrola ka seguransa ba area
hirak ne’ebé mak bandu tiha ona.
Bainhira komunidade balun hakarak atu tesi ia presiza husu lisensa iha
nia mak sira ba tesi ai maibe la arbiru, tesi iha sira nia area hanesan sira
nia (to’os no natar).
Tamba ne’e laiha
kontinuasaun husi parte kompotente hodi halo levantamentu de dadus, atu nune‟e
bele indentifika no hatene total populasaun hira mak halo esplora ba iha ai
horis iha area refere, Presisa tebes
halo levantamentu de dadus, tamba kada tinan iha mudansa ba dadus Floresta nian
ho ida ne‟e mak presiza halo levantamentu de dadus. Hodi hatene Floresta ne‟ebe moris ho tipu espesies oin-oin mak
eziste iha Iha Munisipio Ainaro
Postu Administrativu Hato-udu suku leo Lima, Tiur informasaun ka observasaun
iha suku Leo-lima Munisipio Ainaro agora dadaun komunidade sira defende liu ba
iha sektor Agrikultura hodi fo kontrubui ba iha ekonomiku familia nian, Maibe
oihin loron Nakfilan a’an husi ema nia konsiensia hodi halo esplora rekursus
floresta la ho responsablidade ho hasae degradasaun iha suku Leo-lima Munisipio
Ainaro. Tuir ovservasaun Iha suku Leo-lima Ohin loron implementa ona Trabanbu ba iha komunidade
sira hodi labe estragus ba iha floresta ho kasa ainmal sira, Maibe Na realidade
hatudu katak komunidade laiha konsiensia hodi halo esplorasaun ba iha rekurus
sira ne’e la ho responsavel ,Munisipio
Ainaro Postu Administrativu Hato-udo Suku Leo-lima hatudu katak iha Tinan hira
liu ba suku Leo-lima domia ho rekursus naturais.
Maibe to oihin loron la iha ona
tamba ema aumenta barak no nessesidade ema nian mos Aumenta hodi halo
espolorasaun ba rekursus sira ne’e, tamaba ne’e mak agora dadaun implementasaun
Lei tarabandu hodi hasae kuantidade rekursus Naturais no Biodiversidade.
1.1.1
Rezumu Problema
Problemas utilizasaun rekursus Floresta sei la ses husi konseptu dezenvolvimento
sustentavel. Lalaok husi konsptu dezenvolvimento sustentavel, esforsu hodi halo
limitasaun iha utilizasaun Floresta nebe tuir ho kapasidade asimilasaun rai
ne’e no bai-bain kuinesidu ho konseptu kapasidade rekursu.
Potensia Floresta nebe varisaun laos deit atu uza
nia benefisiu husi povu agrikultor. Ezistensia hanesan korenti ai-han nebe liga
ba malu hodi fo influensia ba kondisaun rai. Ho nia sentidu katak fo kauza ba
produktividade rai. Wain hira utiliza ba rekursu Floresta nebe liu kapasidade
sei fo kauza estragus, funsaun ekologia husi rekursu sei menus no bele iha kondisaun nebe grave sei lakon.
Portanto ho ida ne’e sei hamenus rendimento povu nebe moris dependensia husi rekursu
ida ne’e. Ba uitlizasaun saida deit, presiza fo atensaun nune’e fo atensaun
kapasidade utilizasaun rekursu nune’e sei bele atu diak no bele halo produsaun
fila fali. Ho sentidu, ba utilizasaun
sebele karik la bele liu kapasidade Floresta nin. Ikus mai, kondisaun rekursu
sei sai determinante ba kualidade moris povu nebe partensi ba. Utilizasaun ba
rekursu Floesta bain-bain laos deit husi povu ne’e rasik, maibe hanesan open
acces property nune’e rai ho nia rekursu natural sira seluk nebe iha laran bele goza no utiliza husi sese
deit. Ho kontekstu hanesan ne’e, bain-bain ita hasoru kondisaun nebe diferente
entre rekursu Floresta ho level moris saudavel husi povu nebe hela iha fatin
refere.
Estragus ba rekursu Floresta sei afeita mos hodi
hamenus funsaun ekosistema. Ho kondisaun hanesan ne’e, povu nebe partensi ba
sei moris dependensia los deit ba rekursu Floresta nebe hetan ona estragus sei
fo influensia, finalmente sei simu menus husi moris saudabel nudar kauza husi
menus produktividade rai no rezultado agrikultura sira seluk. Dala barak ita
hasoru iha suco-suco, kondisaun Floresta hare sei diak, maibe povu suco refere
moris ho kondisaun nebe kiak. Ho sentidu, kondisaun objektif rekursu rai nebe
buras maibe hare husi parte seluk. Kiak no dezentendimento ekonomia bele fo
kauza liu husi estragus ba ambiente nebe fo kauza mos hodi hamenus funsaun
ekosistema, maibe la taka dalan, tan deit influensia husi faktores seluk ho
karakteristiku eksternal. Tamba ne’e persiza halo estudu ligasaun entre
kapasidade rekursu ambiente no level Sosio Ekonomiku.
Bazeai
ba espliksaun iha leten, tamba ne’e peskizador tur liu ho titlu peskiza maka ESTUDU EFETIVIDADE IMPLEMENTASAUN LEI TARABANDU BA KONSERVASAUN
FLORESTA SUKU LEOLIMA MUNISIPIO AINARO
Tuir
mai iha perguntas balun sei hato’o atu hetan resposta husi problemas ne’e mak
hanesan tuir 1.2 Formulasaun Problema
1.
Oinsa
Implementasaun Lei Tarabandu Ba Konservasaun Floresta iha Suku Leo-lima? Kapasidade
Lirderansa local nian ba iha konservasaun floresta iha Suku Leo-lima?
2.
To’o iha nebe dependensia husi povu
Suco Leo-lima ba iha rekurus Flroesta?
3.
Iha kalae level moris sosio
ekonomiku ba komunidade atu deside ba konservasaun floresta?
1.2 Identifikasaun Problema
1.
Oinsa papel lideransa local sira nia
presfektiva ba iha konservasaun Floresta?
2.
Oinsa moris sosio ekonomiku komunidade
sira nian iha aspeitu konservasaun floresta?
3.
Oinsa regulamentu trabandu iha suku leo lima ba konservasaun
Floresta?
1.3 Objetivu Peskiza.
Objetivu husi peskiza mak hanesan:
1. Atu deskreve Implementasaun
Lei Tarabandu Ba Konservasaun Floresta
liu liu iha Suku Leo-lima!
2. Atu identifika mos fatóres ne’ebé fó obstaklu ba
implementasaun Lei Tarabandu ba konservasaun
Floresta liu liu suku Leo-lima!
3. Atu deskreve level moris sosio ekonomiku ba
komunidade ba konservasaun Floresta!
4. atu deskreve papel Lideransa loka iha aspeitu
konservasaun floresta!
5. buka hatene kona moris komunidade nian iha
aspeitu konservasaun Floresta nian
6. atu hatene regulamentu tarabandu ba konservasaun
floresta!
1.4 Benefisiu Peskiza.
Benefisiu
husi peskiza ida ne’e maka hanesan;
1.Nu’udar referênsia ba Universitariu sira liu-liu hirak ne’ebé estudu iha Departamentu konservasaun ba Floresta.
2. Hanesan referênsia ba peskizador sira seluk
ne’ebé iha relasaun ho Tópiku peskiza ida ne’e.
3.Rejultadu peskiza ne’e sei fó benefisiu ba
lideransa local atural iha prosesu dezenvolvimentu komunitáriu partikularmente
ba Suku leo-lima
3. Atu hatene detallu konaba impelementasaun
lei tarabandu ba konservasaun floresta ba suku Leo-lima
4. asumi knar nudar estudante universidade tenki
hatene pilaras akademiku nia Aprende Peskija,no ajensia Trasnformador
Cntrolu Problema Sosial
1.5
Limitasaun Peskiza
Husi introdusaun no formulasaun problema
iha leten hakerek nain hodi fó limitasaun Peskiza ida ne‟e maka; atu hare deit
ba implementasaun lei tarabandu ba inklui hare mos ba iha konservasaun floresta
iha suku leo-lima Postu-administrativu Hato-udu Munisipio Ainaro.
1.6 Sistemátiku Hakerek
Bazeia ba iha enkuadramentu peskija nian mak hanesan tuir mai
ne’e:
Kapítulu I Lian Dahuluk: Iha kapítulu ida ne’e, define Introdusaun rejumu problema,
Formulasaun Problema, Objetivu, Benefísiu, Rajaun hili titlu Peskiza,
Limitasaun Peskiza, hakerek sistemátiku no Peskijador Dahuluk.
Kapítulu II Fundamentu Teoria: Iha kapítulu rua ida ne’e hakerek tuir
teoria mai husi tarabandu no Funsaun taraban, Konseptu Fundamentu.
Kapítulu III Métodu Peskiza: Iha kapítulu ne‟e hanesan Difinisaun
Konseptual, Definisaun Operasinal, TipuPeskiza, Populasaun Peskiza no Amostra
Peskiza, Tekniku de Termina Amostra, Tipu no Fontes de Dadus,no Teknika Rekolha
dadus, ho Téknika Analiza Dadus.Estadar Kualidade Importante, Fatin no Tempu
Peskiza, Material no Equipamentus.
REFERENSIA.
1.7.
Original Peskija
Kuadru 1.1. Original Peskija
No
|
Naran/Tinan
|
Titulu
Peskija
|
Metode
|
Rejultado
peskija
|
1
|
Belun | The Asia Foundation 2013
|
Trabandu ho ninia papel ba prevensaun konflitu iha komunidade Timor
leste
|
PRA
|
Bazeia ba informasaun ne’ebé halibur
liuhusi peskiza idak ne’e, iha ne’e halo lista ba parte lima, uzu
Efetividade tara-bandu ba prevensaun
konflitu. Rekomendasaun iha parte VII halo identifikasaun ba kada
Tipu autór–oinsá
loloos sira bele oferese kontribuisaun ba realizasaun objetivu sira iha
programa AtReS.
·
Konsiderasaun ba Kontestu
Lokál no Kulturál
·
Fasilita Properidade Komunidade no Partisipasaun Grupu Marjinalizadu
·
Fornese
Apoiu Finanseiru no Tékniku ne’ebé Adequadu
·
Prátika Komunikasaun no Koordenasaun Transparénsia
·
Garantia/Asegura-Konflitu Sensível iha Implementasaun no Sosializasaun
·
|
2
|
Suhartini
(2009)
|
Kajian
Kearifan Lokal
Masyarakat
Dalam
Pengelolaan
Sumberdaya
Alam dan
Lingkungan
(Jurnal)
|
SOWT
|
Keanekaragaman
pola – pola adaptasi terhadap lingkungan hidup yang ada dalam masyarakat
Indonesia yang diwariskan secara turun
- temurun
menjadi pedoman dalam pemanfaatan sumberdaya alam. Kesadaran masyarakat dalam
melestarikan lingkungan dapat ditumbuhkan secra efektif melalui pendekatan
kebudayaan. Jika kesadaran tersebut dapat ditingkatkan, maka hal itu akan
menjadi
kekuatan yang
sangat besar dalam pengelolaan lingkungan. Dalam pendekatan kebudayaan ini,
penguatan modal sosial, seperti pranata sosial-budaya, kearifan lokal dan
norma-norma yang terkait dengan pelestarian lingkungan hidup penting menjadi
basis yang utama.Tantangan yang dihadapi oleh oleh kearifan lokal yakni,
jumlah penduduk, teknologi modern dan budaya, modal besar, kemiskinandan
kesejangan. Untuk mengurangi potensi konflik di masyarakatdalam pengleolaan
sumberdaya alam maka pendekatan pengelolaan sumberdaya alam berbasis
masyarakat (CBNRM), merupakan strategi pengelolaan sumberdaya alam hayati
dimana masyarakat berpartisipasi dalam menanggulangi masalah yang mempengaruh
pengelolaan sumberdaya hayati.
|
3
|
Ratna
Indrawasih
(1995)
|
Sasi
di Maluku; Eksploitasi
Sumberdaya
Alam Secara
Arif.
|
PRA
|
Kearifan
masyarakat dalam mengeksploitasi sumberdaya alam
dengan
mempraktikan sasi maka masyarakat dapat secara teratur
memperoleh
kesempatan menikmati kekayaan alam yang ada.
Karena dengan
sasi memberi kesempatan berkembangbiak terhadap
apa yang
mereka peroleh sehingga kekayaan alam tersebut dapat
tetap
lestari dan dapat diwariskan pada generasi selanjutnya.
|
0 comments:
Post a Comment