Wednesday, March 13, 2019

Kapiltu I

0 comments
ESTUDU EFETIVIDADE IMPLEMENTASAUN LEI TARABANDU BA KONSERVASAUN FLORESTA SUKU LEOLIMA MUNISIPIO AINARO
LIAN DAHULUK
1.1 INTRODUSAUN
Timor-Leste nu’udar Nasaun foun, hahú’u nia Polítika Administrativa Transitória iha Misaun Nações Unidas (UNTAET) nia okos durante tinan rua ho balun nia laran no ikus mai iha loron 20 fulan Maio tinan 2002, Timor-Leste hetan soberania total liu husi Polítika Restaurasaun Indepedensia.Koalia konaba dezenvolvimentu ita bele hatene nu’udar prosesu ou esforsu ida atu hadi’a buat ne’ebé ladun diak ba diak liu, ou hamosu buat foun ba vida moris komunidade. Prosesu dezenvolvimentu ne’ebé  hatur durante ne’e, seidauk responde nesessidade komunidade nian, kondisaun akontese tamba fó deit benefisiu ba ema ka grupu balun deit.
Ekonomiku Timor leste agora dadaun sei defende liu ba iha petroleu no gas,iha parte suluk mak seitor Agrikultura mos iha rekurus hanesan Floresta, tuir stastika Nasional floresta ou Ministeiru Agrikultura, Floresta no Peskas Republika Demokratiku Timor Leste (2005) halo eksportasaun Ai-kameli 80 ton ba nasaun Korea ho japaun ho folin $.8.00 Us kada kilograma ou Us$.640.000 konveter ba Rp.8.512.000.000 (Domingos CBBM Gomes 2017).
Liu husi dadus estastika Nasional floresta ou Ministeiru Agrikultura, Floresta no Peskas hatudu katak rekurus floresta iha valor ne’ebe mak Bo’ot Tebes, tamba ne’e ita Presiza Atu halo Konservasaun ou prezerva ba foresta Hodi Garantia nia Sustentavel ba Jerasaun Foun,ho ida ne’e mak peskijador hakarak hili topiku peskija hanesan Tuir mai ne’e:
Estudu Ifetividade Husi Implementasaun Lei Tarabandu Ba Iha Floresta Iha Suku Leolima Munisipio Ainaro, TARA BANDU” mós parte ida husi kultura Timor nian.
Tara bandu hanesan kultura Timor nia ne’ebé mak atu bandu ka regulamentu tradisionál ida hodi regula komunidade atu labele halo arbiru. Prosesu tara bandu ne’e hala’o iha  territóriu Timor Leste kada miunisipiu sira iha Timor leste.
Tara bandu ne’e rasik hala’o nini prosesu rituál mak atu regula relasaun  ema ho ema seluk, regula ema ho natureza, no regula ema ho estadu hodi nune’e ema hotu bele kumpri no respeitu malu tuir kultura Timor nian.

Tara bandu hanesan lisan ka lulik ne’ebé mak haluklik husi lia na’in sira iha Timor laran tomak. prosesu atu halulik mak liu husi bua ho malus nune’e mós lia na’in sira uza sira nia lian hodi halulik nune’e mós uza animál hodi halulik tara bandu.
Aleinde ne’e baze fundamentál husi tara bandu mak
1.      Atu proteze  no kuidadu ai –horis no bee tanba ai-horis mak atu kaer kalohan no udan been atu nafatin bele hatuun bee ba rai no ba bee matan sira.
2.      Atu proteze animál fuik sira hanesan manu fuik, ka ai-laran tuan,tanba ai laran tuan mak sai riku-soin ida ne’ebé importante tanba kriasaun animal sira.
3.      Atu proteze rai fuik sira nune’e komunidade sira labele halo to’os arbiru de’it tanba se komunidade balun halo to’os iha rai fuik ka ia-laran tuan ne’ebé la permanente bele fó impaktu ba animál fuik sira tanba kada tinan sira muda ba muda mai.
4.      Nune’e mós atu bandu ema labele estraga ambiente mak hanesan sunu rai arbiru,tesi ai  arbiru atu bele protze riku soin timor nia labele mohu.
Tamba ne’e mak mudansa husi tara bandu mak atu haburas fali ai laran tuan nune’e rai bele buras fali. Mudansa signifikativu husi tara bandu mak hanesan tuir mai ne’e :
1.      Ai laran tuan bele buras fila fali.
2.      Kauza husi ema nia hahalok bele hamenus ona.
3.      Strutura tara bandu tradisionalmente hala’o tara bandu ho nia funsionamentu di’ak aplika iha pratika tuir dekalarsaun ne’ebé mak iha.
4.      Autoridade lokál( xefe suku,polisi komunitáriu,administradór munisipiu no postu administrativu) mak apoiu hodi implementa tara bandu ne’e.
5.      Desizaun sira ne’e hakotu husi estrutura tradisional ba implementasau tara bandu ne’e ema halo tuir duni.
6.      Relasaun sosiál nuudar maun-alin fetosan-umane sei forte.
7.      Apoiu husi entidade relijiaun no sosiedade sivíl sira.

Iha prosesu tara bandu ne’e mak komunidade balun kontra mak sei sansaun ba sira, sansaun hirak ne’e mak sei multa tuir sala ne’ebé nia halo. Atu aplika sansaun ba ema ne’ebé kontra husi estrutura tradisionál tara bandu nia hanesan lia na’in sira.
Aleinde ne’e ema ne’ebé mak  atu kontrola tara bandu ne’e mak ema simu ona instrusaun husi lia na’in sira katak nia mak atu kontrola ka seguransa ba area hirak ne’ebé mak bandu tiha ona.
Bainhira komunidade balun hakarak atu tesi ia presiza husu lisensa iha nia mak sira ba tesi ai maibe la arbiru, tesi iha sira nia area hanesan sira nia (to’os no natar).
Tamba ne’e laiha kontinuasaun husi parte kompotente hodi halo levantamentu de dadus, atu nune‟e bele indentifika no hatene total populasaun hira mak halo esplora ba iha ai horis iha area refere,  Presisa tebes halo levantamentu de dadus, tamba kada tinan iha mudansa ba dadus Floresta nian ho ida ne‟e mak presiza halo levantamentu de dadus. Hodi hatene Floresta  ne‟ebe moris ho tipu espesies oin-oin mak eziste iha Iha Munisipio Ainaro Postu Administrativu Hato-udu suku leo Lima, Tiur informasaun ka observasaun iha  suku Leo-lima Munisipio Ainaro  agora dadaun komunidade sira defende liu ba iha sektor Agrikultura hodi fo kontrubui ba iha ekonomiku familia nian, Maibe oihin loron Nakfilan a’an husi ema nia konsiensia hodi halo esplora rekursus floresta la ho responsablidade ho hasae degradasaun iha suku Leo-lima Munisipio Ainaro. Tuir ovservasaun Iha suku Leo-lima Ohin loron  implementa ona Trabanbu ba iha komunidade sira hodi labe estragus ba iha floresta ho kasa ainmal sira, Maibe Na realidade hatudu katak komunidade laiha konsiensia hodi halo esplorasaun ba iha rekurus sira ne’e la ho responsavel ,Munisipio Ainaro Postu Administrativu Hato-udo Suku Leo-lima hatudu katak iha Tinan hira liu ba suku Leo-lima domia ho rekursus naturais.
Maibe to oihin loron la iha ona tamba ema aumenta barak no nessesidade ema nian mos Aumenta hodi halo espolorasaun ba rekursus sira ne’e, tamaba ne’e mak agora dadaun implementasaun Lei tarabandu hodi hasae kuantidade rekursus Naturais no Biodiversidade.
1.1.1        Rezumu Problema
Problemas utilizasaun rekursus Floresta sei la ses husi konseptu dezenvolvimento sustentavel. Lalaok husi konsptu dezenvolvimento sustentavel, esforsu hodi halo limitasaun iha utilizasaun Floresta nebe tuir ho kapasidade asimilasaun rai ne’e no bai-bain kuinesidu ho konseptu kapasidade rekursu.
Potensia Floresta nebe varisaun laos deit atu uza nia benefisiu husi povu agrikultor. Ezistensia hanesan korenti ai-han nebe liga ba malu hodi fo influensia ba kondisaun rai. Ho nia sentidu katak fo kauza ba produktividade rai. Wain hira utiliza ba rekursu Floresta nebe liu kapasidade sei fo kauza estragus, funsaun ekologia husi rekursu sei menus  no bele iha kondisaun nebe grave sei lakon. Portanto ho ida ne’e sei hamenus rendimento povu nebe moris dependensia husi rekursu ida ne’e. Ba uitlizasaun saida deit, presiza fo atensaun nune’e fo atensaun kapasidade utilizasaun rekursu nune’e sei bele atu diak no bele halo produsaun fila fali.  Ho sentidu, ba utilizasaun sebele karik la bele liu kapasidade Floresta nin. Ikus mai, kondisaun rekursu sei sai determinante ba kualidade moris povu nebe partensi ba. Utilizasaun ba rekursu Floesta bain-bain laos deit husi povu ne’e rasik, maibe hanesan open acces property nune’e rai ho nia rekursu natural sira seluk  nebe iha laran bele goza no utiliza husi sese deit. Ho kontekstu hanesan ne’e, bain-bain ita hasoru kondisaun nebe diferente entre rekursu Floresta ho level moris saudavel husi povu nebe hela iha fatin refere.
Estragus ba rekursu Floresta sei afeita mos hodi hamenus funsaun ekosistema. Ho kondisaun hanesan ne’e, povu nebe partensi ba sei moris dependensia los deit ba rekursu Floresta nebe hetan ona estragus sei fo influensia, finalmente sei simu menus husi moris saudabel nudar kauza husi menus produktividade rai no rezultado agrikultura sira seluk. Dala barak ita hasoru iha suco-suco, kondisaun Floresta hare sei diak, maibe povu suco refere moris ho kondisaun nebe kiak. Ho sentidu, kondisaun objektif rekursu rai nebe buras maibe hare husi parte seluk. Kiak no dezentendimento ekonomia bele fo kauza liu husi estragus ba ambiente nebe fo kauza mos hodi hamenus funsaun ekosistema, maibe la taka dalan, tan deit influensia husi faktores seluk ho karakteristiku eksternal. Tamba ne’e persiza halo estudu ligasaun entre kapasidade rekursu ambiente no level Sosio Ekonomiku.
Bazeai ba espliksaun iha leten, tamba ne’e peskizador tur liu  ho titlu peskiza maka ESTUDU EFETIVIDADE IMPLEMENTASAUN LEI TARABANDU BA KONSERVASAUN FLORESTA SUKU LEOLIMA MUNISIPIO AINARO
Tuir mai iha perguntas balun sei hato’o atu hetan resposta husi problemas ne’e mak hanesan  tuir 1.2 Formulasaun Problema
1.   Oinsa Implementasaun Lei Tarabandu Ba Konservasaun Floresta iha Suku Leo-lima? Kapasidade Lirderansa local nian ba iha konservasaun floresta iha Suku Leo-lima?
2.   To’o iha nebe dependensia husi povu Suco Leo-lima ba iha rekurus Flroesta?
3.   Iha kalae level moris sosio ekonomiku ba komunidade atu deside ba konservasaun  floresta?
1.2      Identifikasaun Problema
1.      Oinsa papel lideransa local sira nia presfektiva ba iha konservasaun Floresta?
2.      Oinsa moris sosio ekonomiku komunidade sira nian iha aspeitu konservasaun floresta?
3.      Oinsa regulamentu  trabandu iha suku leo lima ba konservasaun Floresta?
1.3 Objetivu Peskiza.
Objetivu husi peskiza mak hanesan:
1. Atu deskreve Implementasaun Lei Tarabandu Ba Konservasaun Floresta liu liu iha Suku Leo-lima!
2. Atu identifika mos fatóres ne’ebé fó obstaklu ba implementasaun Lei Tarabandu ba      konservasaun Floresta liu liu suku Leo-lima!
3. Atu deskreve level moris sosio ekonomiku ba komunidade ba konservasaun Floresta!
4. atu deskreve papel Lideransa loka iha aspeitu konservasaun floresta!
5. buka hatene kona moris komunidade nian iha aspeitu konservasaun Floresta nian
6. atu hatene regulamentu tarabandu ba konservasaun floresta!
1.4  Benefisiu Peskiza.
Benefisiu husi peskiza ida ne’e maka hanesan;
1.Nu’udar referênsia ba Universitariu sira liu-liu hirak ne’ebé estudu iha Departamentu  konservasaun ba Floresta.
2. Hanesan referênsia ba peskizador sira seluk ne’ebé iha relasaun ho Tópiku peskiza ida ne’e.
3.Rejultadu peskiza ne’e sei fó benefisiu ba lideransa local atural iha prosesu dezenvolvimentu komunitáriu partikularmente ba Suku leo-lima
3. Atu hatene detallu konaba impelementasaun lei tarabandu ba konservasaun floresta ba suku Leo-lima
4. asumi knar nudar estudante universidade tenki hatene pilaras akademiku nia Aprende Peskija,no ajensia Trasnformador Cntrolu  Problema Sosial
1.5 Limitasaun Peskiza
Husi introdusaun no formulasaun problema iha leten hakerek nain hodi fó limitasaun Peskiza ida ne‟e maka; atu hare deit ba implementasaun lei tarabandu ba inklui hare mos ba iha konservasaun floresta iha suku leo-lima Postu-administrativu Hato-udu Munisipio Ainaro.
1.6 Sistemátiku Hakerek
Bazeia ba iha enkuadramentu peskija nian mak hanesan tuir mai ne’e:
Kapítulu I Lian Dahuluk: Iha kapítulu ida ne’e, define Introdusaun rejumu problema, Formulasaun Problema, Objetivu, Benefísiu, Rajaun hili titlu Peskiza, Limitasaun Peskiza, hakerek sistemátiku no Peskijador Dahuluk.
Kapítulu II Fundamentu Teoria: Iha kapítulu rua ida ne’e hakerek tuir teoria mai husi tarabandu no Funsaun taraban, Konseptu Fundamentu.
Kapítulu III Métodu Peskiza: Iha kapítulu ne‟e hanesan Difinisaun Konseptual, Definisaun Operasinal, TipuPeskiza, Populasaun Peskiza no Amostra Peskiza, Tekniku de Termina Amostra, Tipu no Fontes de Dadus,no Teknika Rekolha dadus, ho Téknika Analiza Dadus.Estadar Kualidade Importante, Fatin no Tempu Peskiza, Material no Equipamentus.
REFERENSIA.




















1.7. Original Peskija
Kuadru 1.1. Original Peskija
No
Naran/Tinan
Titulu Peskija
Metode
Rejultado peskija
1
Belun | The Asia Foundation 2013
Trabandu ho ninia papel ba prevensaun konflitu iha komunidade Timor leste
PRA
Bazeia ba informasaun ne’ebé halibur liuhusi peskiza idak ne’e, iha ne’e halo lista ba parte lima, uzu
Efetividade tara-bandu ba prevensaun konflitu. Rekomendasaun iha parte VII halo identifikasaun ba kada
Tipu autór–oinsá loloos sira bele oferese kontribuisaun ba realizasaun objetivu sira iha programa AtReS.
·         Konsiderasaun ba Kontestu Lokál no Kulturál
·         Fasilita Properidade Komunidade no Partisipasaun Grupu Marjinalizadu
·         Fornese Apoiu Finanseiru no Tékniku ne’ebé Adequadu
·         Prátika Komunikasaun no Koordenasaun Transparénsia
·         Garantia/Asegura-Konflitu Sensível iha Implementasaun no Sosializasaun
·          
2
Suhartini
(2009)
Kajian Kearifan Lokal
Masyarakat Dalam
Pengelolaan Sumberdaya
Alam dan Lingkungan
(Jurnal)
SOWT
Keanekaragaman pola – pola adaptasi terhadap lingkungan hidup yang ada dalam masyarakat Indonesia yang diwariskan secara turun
- temurun menjadi pedoman dalam pemanfaatan sumberdaya alam. Kesadaran masyarakat dalam melestarikan lingkungan dapat ditumbuhkan secra efektif melalui pendekatan kebudayaan. Jika kesadaran tersebut dapat ditingkatkan, maka hal itu akan menjadi
kekuatan yang sangat besar dalam pengelolaan lingkungan. Dalam pendekatan kebudayaan ini, penguatan modal sosial, seperti pranata sosial-budaya, kearifan lokal dan norma-norma yang terkait dengan pelestarian lingkungan hidup penting menjadi basis yang utama.Tantangan yang dihadapi oleh oleh kearifan lokal yakni, jumlah penduduk, teknologi modern dan budaya, modal besar, kemiskinandan kesejangan. Untuk mengurangi potensi konflik di masyarakatdalam pengleolaan sumberdaya alam maka pendekatan pengelolaan sumberdaya alam berbasis masyarakat (CBNRM), merupakan strategi pengelolaan sumberdaya alam hayati dimana masyarakat berpartisipasi dalam menanggulangi masalah yang mempengaruh pengelolaan sumberdaya hayati.
3
Ratna
Indrawasih
(1995)
Sasi di Maluku; Eksploitasi
Sumberdaya Alam Secara
Arif.
PRA
Kearifan masyarakat dalam mengeksploitasi sumberdaya alam
dengan mempraktikan sasi maka masyarakat dapat secara teratur
memperoleh kesempatan menikmati kekayaan alam yang ada.
Karena dengan sasi memberi kesempatan berkembangbiak terhadap
apa yang mereka peroleh sehingga kekayaan alam tersebut dapat
tetap lestari dan dapat diwariskan pada generasi selanjutnya.
















0 comments:

Post a Comment